Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nafta hind hakkas taas tõusma
Nafta hind hakkas eile õhtul tõusma pärast USA energeetikaministeeriumi teadet, et laoseis maailma suurimas tarbijariigis kahanes ootamatult 2 miljoni barreli võrra, 292,2 miljoni barrelini. Analüütikud ootasid laoseisu sama suurt kasvu. Enne seda teadet musta kulla hind mõnevõrra langes, sest eksperthinnangute kohaselt pole Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) naftatoodang oluliselt kahanenud.
Uudisteagentuur Reuters hindab, et märtsis kasvas OPECi naftatoodang järsult. Investeerimispanga Barclays Capital hinnangu kohaselt oli OPECi kümne liikmesriigi päevatoodang 25,6?26,1 miljonit barrelit, mis oli vaid veidi vähem kui veebruaris. Iraagi naftatoodang kasvas aga panga hinnangul 2,3 miljonilt barrelilt 2,48 miljonini, mis teeb kogu kartelli toodanguks 28,2 miljonit barrelit, kirjutas ajaleht Financial Times. Saudi Araabia järel naftavarude suuruselt teisel kohal olev Iraak suurendab tasapisi, aga kindlalt oma tootmismahtusid. Iraak on ka ainus OPECi liikmesriik, kellele tootmiskvoote pole kehtestatud.
Nafta hinna tõusust hoolimata on kumu, et pärast 1. maid kerkib bensiini jaehind Eestis vähemalt 1,20 kuni 1,50 krooni võrra liitrilt, mõnevõrra liialdatud.
Suured kütusefirmad on bensiini jaehinda tõstnud juba aegsasti, tänu millele on kasumimarginaal praeguste hulgihindade ja dollari taseme juures 1,10 kuni 1,20 krooni liitri kohta. Esimesel mail krooni võrra tõusev aktsiis muudaks suurte kütusefirmade marginaali mõneks ajaks nullilähedaseks, aga viimastel aastatel on seda turuosa hõivamisel juhtunud küllaltki sageli. Ma ei imestaks, kui 1. mail tabaks meid hinna?okk ? bensiini hind ei tõuse!