Struktuurifondide avanemise võti on inimestes

Välisabi kasutuselevõtu kõige kriitilisemaks teguriks on osutunud inimesed. Ametnikud, kes tegelevad struktuurifondideks valmistumisega, on paralleelselt hõivatud õigusliku raamistiku väljatöötamisega, erinevate ELi poolt nõutavate dokumentide koostamisega, rakendusüksuste akrediteerimisega, infosüsteemide loomisega jne.

Seejuures tegeleb õigusliku raamistiku väljatöötamisega terve hulk ametnikke, kel selles vallas varasemad kogemused puuduvad. Palju ametnikke on protsessi käigus töökohta vahetanud ja koos nendega on terve hulk teadmisi kaduma läinud. Järjest enam pakuvad selles vallas tööandjana konkurentsi Euroopa Liidu institutsioonid, Eesti riigiasutused ja erasektor. Viimane eelkõige seetõttu, et välisabitaotluste koostamise alal nõustamisteenuse pakkumine saab lähiaastatel küllaltki tulusaks ettevõtmiseks. Kui rahandusministeerium korraldas eelmisel sügisel kursused struktuurifondide nõustajate koolitamiseks, ületas huviliste hulk mitmeid kordi prognoose.

Paraku ei ole ka eri ministeeriumide omavaheline suhtlemine ja töökorraldus kulgenud kõige ladusamalt. Ministeeriumide vahel süüdistuste loopimine ja patuste otsimine on mõttetu ning see raiskaks veelgi aega ja energiat süsteemi käivitamiseks.

Näiteks on iga riiklikus arengukavas äratoodud meetme rakendamiseks vaja kinnitada vastava valdkonna ministri määrus, millega kehtestatakse täpsed tingimused meetme rakendamiseks, nagu näiteks taotlusvorm, taotluste menetlemise protsess, tähtajad jms. Kahtlemata on rahandusministeerium ja meetmete eest vastutavad ministeeriumid olnud liiga positiivsed, prognoosides määruste senisest kiiremat vastuvõtmist, kuid kui vastavaid õigusakte ette valmistada kiirustades ja hooletult, satub hiljem küsimärgi alla kogu struktuuritoetuste jagamiseks korraldatavate konkursside läbiviimine ja hilisemad väljamaksed. Kui küsimus on rahas, ei saa ebatäpsusi lubada.

Otseselt abiraha jagamise konkursse läbiviivate asutuste ehk struktuurifondide rakendusüksuste administratiivse valmisoleku tagamine pole vähem tähtis. Võib prognoosida, et esimeste seas peaksid aprilli esimeses pooles saama akrediteeringud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, maanteeamet, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium jt.

Kui võrrelda Eesti struktuurifondide avanemise ettevalmistamist teiste ELiga liituvate riikidega, siis viibime esimeste hulgas hoolimata sellest, et oleme nii mõneski valdkonnas kiiruse toonud ohvriks korrektsusele. Fakt on, et täna oleme struktuurifondide avanemisega lõpusirgel.

Autor: Renaldo Mändmets