Äripäeva konkurss tekitab hämmeldust

Äripäeval lõppes järjekordne kinnisvaraspetsialistide mainekuse konkurss, mis on minus juba aastaid hämmeldust tekitanud.

"Kliendid väärtustavad kinnisvaraspetsialisti suhtlemisoskust" on artikli alapealkiri. Muidugi on see oluline, aga kas sellest pole vähe? Kujutagem ette sarnast konkurssi arstidele. Käisin lapsega hambaarsti juures. Arstitädi oli kena ja sõbralik, tegi lapsele ninnu-nännu ja parandas ka kaks väikest augukest.

Paraku hakkas laps kolm kuud hiljem hambavalu kaebama. Sattusime teise arsti juurde, kes ei ajanud nii magusat juttu, aga leidis kaks suurt auku. Aga kui mu laps, klient, oleks pidanud võrdlema kahe arsti paremust, oleks ta valinud parema suhtleja. Hindamispraktikas on sageli nii, et töö tellijaks on objekti omanik, töö kasutajaks keegi teine (pank, kohus, audiitor vms). Tellija ja kasutaja nägemused erinevad.

Hindamise eesmärk ongi saada sõltumatu eksperdi arvamus, kes peaks andma realistliku hinnangu vara väärtuse kohta. Paraku on realistlikke kliente vähe ja seetõttu on hindajal raske kliendile meelt mööda olla. Internetiküsitlus ei ärata minus usaldust. Kas tõesti on nii paljud Äripäeva lugejad nimekirjas olnud spetsialistide teenust kasutanud?

Võibolla maaklerite puhul veel, aga hindamisteenust tellitakse harvem. Vähestel on tulnud tellida hindamist sagedamini kui ühel korral ? eluasemelaenu võttes. Seega võrdlusvõimalust peaaegu et polegi. Ka TOP-5 valimises julgen kahelda ? mulle teadaolevalt ei osale valimistes mitmed suured kinnisvarafirmad. Põhjuseks konkursi segane metoodika ning asjaolu, et enda firma töötajaid ei saa valida. Teise firma töötajate tööd on paraku raske hinnata.

Sõna "maine" viitab tuntusele, aga Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (EKHÜ) juhatuse jaoks oli Äripäeva konkursi võitnud hindaja täiesti tundmatu. Ta ei kuulu ligi 100-liikmelisse ühingusse ega umbes 80 kutselise hindaja sekka.

Siiski vabandan ette viie konkursi võitnud maakleri ja hindaja ees: usun, et olete head spetsialistid.

Autor: Veronika Ilsjan