Trükikojad panustasid mullu käibele

Suurinvesteeringud algasid juba tunamullu ja jätkuvad ka tänavu, ehkki eelmise aasta kasum jäi enamikule trükikodadest, vaatamata suurenevale käibele, tagasihoidlikuks.

Kroonpressi juhi Andres Kulli sõnul parandas trükikoda ammendunud tootmisvõimsusi mullu 50 mln krooniga. Raha kulus ajalehtede liitmis-, sorteerimis- ja pakkeliinile. ?Erilist kasvu ega langust pole võrreldes aastatagusega olnud,? kommenteeris Kull muutusi majandustulemustes.

Printalli juht Andrus Takkin ütles, et peab oluliseks saavutuseks mullu alanud uue trükikoja ehitust, mis valmib tänavu suvel. Mullusele 60 mln kroonisele investeeringule plaanib Printall tänavu lisa 160 mln krooni ulatuses. 2004. aasta lõpeb aga käibe jätkuvale suurenemisele vaatamata tootmise üleviimisest tingitud kahjumiga.

Käibelt kolmas trükikoda Prisma Print plaanib tänavu investeerida trükimasina ostuks 70 mln krooni.

Suurima käibega tekstiilitrüki ettevõtte Fifaa juht Lauri Lillevars ütles, et eelmine aasta möödus kasvu ja laienemise tähe all, kus ettevõtte käibeeesmärgid täideti. ?Juba täna tegutseme Eesti, Läti ja Leedu turul, mis annab hea kogemuse ja aluse jätkusuutlikuks ettevõtluseks kasvava konkurentsi tingimustes,? lausus Lillevars.

?Aastal 2003 jõudsime kasumisse, see oli uute materjalide katsetamise, uute toodete juurutamise, uute turgude ja klientide leidmise aasta,? kommenteeris Alduse juht Taavi Torgo. Aasta varem investeeris Aldus trükimasinasse ja lisaseadmetesse kokku 33 mln krooni.

Tunamullu alustas tänavu jätkunud investeerimist Iloprint, kes kulutas 2002. aastal uue trükimasina ostuks 15 mln krooni. Ettevõtte käive kasvas mullu 40 protsenti.

Kasum langes tiheda konkurentsi ja üldisest majanduslanguse tõttu välisturgudel, rääkis Uniprindi finantsjuht Merlin Lee. Tema sõnul langesid eksporditurgudest ära kõik peale Venemaa, mis põhjustas omakorda trükiste olulise hinnalanguse ning kasumi kukkumise. ?Väljapääsuks näeme tootmisvõimsuste efektiivsemat kasutamist ja kulude vähendamist, samuti Venemaa ekspordi suurendamist,? lausus Lee.

?Võrreldes kümmekonna Eesti trükikojaga on tulemus rahuldav, võrreldes soovi ja potentsiaaliga ? kehvakene,? kommenteeris eelmise aasta tulemusi Aktaprindi juht Anti Kuus. See oli ka üks põhjusi, miks Aktaprint kavandab tänavu tõsta rentaabluse 2,7 protsendilt kümnele protsendile.

?2004. aasta kohta on raske prognoose teha,? tõdes Labelprindiga ühineva Paraprindi juht Eero Lattu. ?Siiski on aasta läinud käima päris hästi,? märkis Lattu käibe kohta.

Nii Aldus kui turvatrükiste turuliider Vaba Maa plaanivad tänavu välja tulla kahjumist. Kahjumist loodab kasumisse jõuda ka Iloprint.