Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Amortiseerunud laopinna üürimisel suured kõrvalkulud
Esmalt tuleks kirja panna kõik vajadused, nõudmised ja soovid pisiasjadeni välja.
Omades konkreetset vajadust, tasub helistada läbi teadaolevad laokompleksid.
Seejärel vaadata regulaarselt üle parimad kinnisvaraandmebaasid ja kinnisvarakuulutustega ajalehed.
Juhul, kui tulemust ei tule, tasub leida pädev maakler ning paluda teha pakkmine või leida lahendus. Võib alustada ka maaklerist, korraliku laopinna vahendustasud tasub reeglina üürileandja. Analüüsida tuleks pakkumisi lähtu üüritava kuupmeetri, mitte ruutmeetri maksumusest ja kulutustest kõrvalkuludele jagatuna ruutmeetritele.
Keskmises korras Vene ajal Tallinnas ehitatud laopinna ruutmeetri üüritasu jääb vahemikku 40-60 krooni kuus sõltuvalt asukohast. Reeglina ei ületa lao kõrgus 6 meetrit ja olenevalt fermide asetusest saab kasutada siiski väiksemat kõrgust. Uute laopindade puhul on võimalik kasutada kõrgust 9,5 meetrit hinnaga 70-80 kr/m2. Lihtne arvutus näitab, et kauba kogust arvestades maksab 1 m2 põrandapinda sama palju või isegi vähem, võites vaieldamatult kvaliteedis.
Suurim kõrvalkulu talvekuudel on kulutused küttele jäädes vana lao puhul vahemikku 8 ?30 kr/m2/kuus sisetemperatuuril ca 16°C. Võrdluseks võin tuua uue betoonelementidest lao (kõrgus 9 m, põrandapind 3000 m2) küttekulu jaanuaris 2004 ? 3,33 kr/m2/kuus sisetemperatuuril 16-18°C.
Tasub kokku arvutada erinevate asukohtade transpordikulud arvestades kauba ja töötajate igapäevast liikumist.
Püüda tuleks mõõta töötajate heaolu mõju töötulemusele, kliendi ja partneri suurepärase mulje mõju sinu ärile, reklaamitulu õiges kohas ja hoones olemisest, arvutada see läbi mõõdetavate kulude-tuludega ja teha valik. Vajadusel tuleks kasutada spetsialisti abi.
Autor: Aivo Hallist