Teeme ise sigade revolutsiooni

Tüüpiliste suvepäevade iseloomustamiseks pole vaja eriti palju sõnu. Ütled võrkpall, köievedu, õlu ja siider, pühapäevahommikune udune olemine ja pilt hakkabki silme ees kerima. Üha sagedamini on aga kuulda nurinat, et säärane rutiin ei paku enam pinget.

Järjest enam on populaarsust kogumas stiililaagrid. Pärast kümneaastast eurobuumi on meeli vallutamas nostalgia ning soov naasta lapsepõlve.

Kui tööseltskonda on lihtne ühe mütsi alla saada, siis võib suvepäevi korraldada näiteks maleva või pioneerilaagrina. Ürituskorraldus- ja catering-firmad on selleks abiks.

?Meie oleme valmis kõigeks,? kinnitab poolteist aastat tegutsenud Westgroup Cate-ringi tegevdirektor Kadri Niinepuu. Lisaks toitlustamisele on neil välja pakkuda ka erinevad peoruumid oma firma kohvikust alates kuni Premia jäähalli ja botaanikaaiani välja.

Suvepäevade pidamiseks on aga eriti sobilik firmale kuuluv Nabala mõis koos suure välialaga. ?Enim ootamegi pakkumisi Nabala mõisale, sest seal saab põnevaid suvepäevi korraldada,? kinnitab Niinepuu.

Pioneerilaagri menüüs on toidud, mida paljud tänapäeval enam nii lihtsalt ei tee. Kindlasti saab hommikul putru ja lõunal makarone hakklihaga, just sellisena, nagu seda kunagised laagrikokad valmistasid. Õhtul küpsetatakse aga lõkkel piimaviinereid.

?See läheb päris hästi peale,? naerab Niinepuu, et inimesed tahavad hea meelega vanu aegu meenutada. Väikese möönduse teevad nad hilisõhtu sisustamisel, kus päris pioneerilaagriaegne varajane öörahu ei kehti ja pidu kandub lõkke äärest mõisahoonesse. See ei sega aga suurtel lastel varastel hommikutundidel ringi luuramast ja magajaid pioneeri kombel hambapastaga pasteerimast.

Kuna Westgroup Cateringi juhatuse esimees on kauaaegne komsomolitöötaja Aivar Riisalu, siis jagab firma eriti hästi nõukogudeaegset stiili, kuid samas on korraldatud ka väga pidulikke üritusi nagu näiteks Hispaania printsessi vastuvõtt kunstimuuseumis. ?Lihtsatele inimestele sobib siiski vabam stiil, mis ei pane kammitsatesse, et kus ma nüüd istun, kuhu astun või mida selga panen,? räägib Kadri Niinepuu. Ta meenutab üht pidu, mis oli korraldatud kui pioneerimaleva preemiareis rongiga Peterburi. ?Hangitud oli spetsiaalne nõukogudeaegne serviis ? seitsmekopikalised teeklaasid ja sekserivaagnad. Laual oli ainult valge viin ja suupisteks viilutatud pikkpoiss,? loetleb ta.

Päris pioneerilaagris saab end tunda praeguses Remniku laste- ja noortelaagris, mis asub Ida-Virumaal. ?Üritusi meie ise ei korralda, rendime spordiväljakut ja ruume,? selgitab laagri juhataja Ülle Järvesaar. Ruume ja platsi saab rentida vaid siis, kui laagril on vaheaeg.

Remnikul on olemas kõik, mis ühe pioneerilaagri jaoks vajalik: ujumiskohani on vaid 50 meetrit, on lipuväljak, söökla ja diskosaal. Sööklat saab kasutada küll ainult siis, kui toitlustamine tellitakse kohapealt.

?Sel suvel tuleb üks pidu 1500 inimesega,? ütleb Järvesaar, et nii suure ürituse korraldamine läheb raskeks ja sarnaseid nad eriti sisse võtta ei taha. ?Üle 500 inimese on juba palju ja alla 100 vähe. 300 on paras arv,? selgitab ta.

Juhataja lisab, et nii palju kui võimalik arvestavad nad klientide sooviga.

Ühepäevane toitlustamine läheb inimese kohta maksma 85 kuni 100 krooni. Ööbimine inimese kohta tuleb 110 krooni. Kui tegu on suurte firmadega, siis kulub veel 22 000 krooni, mille sees on kogu territooriumi ja parkimisplatsi kasutamine.