Kamina ehitus korterisse nõuab majanaabrite nõusolekut

Kamina ehitamiseks kortermajja on kõige tähtsam saada selleks teiste korteriomanike kirjalik nõusolek, ütles Pärnu linna ehitusjärelevalve teenistuse juhataja Ilme Palu. Alles peale seda saab hakata kohalikust omavalitsusest ehitusluba taotlema. ?Alati peab olema ka projekt, ei ole nii, et ise keegi müttab,? selgitas Palu. Vaid eramusse juba olemasoleva ahju asemele kamina ehitamisel pole ehitusluba tarvis taotleda, sest majaomanik ehitab siis omal vastutusel.

Lubade taotlemise protsess erineb mõnevõrra ka omavalitsuseti. Näiteks Tartus tuleb koos korteriplaaniga esmalt minna linnaarhitekti jutule, kes annab põhimõttelise nõusoleku ja alles seejärel saab hakata projekteerima.

?Põhimõtteliselt saab kamina või ahju ehitada igasse korterisse, kus on olemas korsten või kuhu saab selle paigaldada,? rääkis kaminasalongi 12 Kaminat juhataja Priit Hanson. ?Kui suitsulõõr ja küttekolle vastab nõuetele, siis ei tohiks olla ühegi hoone puhul takistusi,? tõdes ka päästeameti järelevalve talituse juhataja Kaur Kajak. Kaminaehitust võivad piirata vaid kohalike omavalitsuste nõuded. Tartu paneelelamurajoonidesse ahjude ja kaminate korteritesse ehitamist piirab Tartu linnaarhitekti Raivo Mändmaa sõnul näiteks see, et tegemist on kaugküttepiirkonnaga, kuhu ei tohi lisaküttekoldeid ehitada.

Priit Hansoni sõnul on korrusmajades eelisseisus ülemiste korruste elanikud, sest seal saab korstna paigaldada otse läbi katuslae.

Alumistele korrustele on kaminat ehitada mõnevõrra keerulisem, sest tavaliselt on kohalikul omavalitsusel nõue, et korsten jääks maja sisse. ?Ülemistel on lihtsam, alumistel sõltub palju sellest, kas teised lasevad korstna läbi tuua,? tõdes ka Raivo Mändmaa.

Esimese korruse elanikel on siiski põhimõtteliselt võimalik viia korsten otse läbi välisseina ja tuua mööda maja välisfassaadi üles, kuid seegi eeldab kohaliku omavalitsuse heakskiitu.

?Kindlasti ei ole teised elanikud rahul, kui nende akende kõrvalt toru üles läheb, kuid oleme paigaldanud korteritesse, kus mõnes välisseinas aknaid ei ole või kus korsten ei häiri,? rääkis Priit Hanson. Lahenduseks võib olla gaasikamin, millel pole otseselt korstent vaja, piisab vaid avast läbi seina ja spetsiaalsest läbiviigust, soovitas Hanson.

Kamina ehitamisel võib takistuseks saada ka paneelide kandevõime. ?Uute ehitiste puhul on ette tulnud olukordi, kus on võimatu kaminat paigaldada, sest konstruktsioon ei kanna välja,? ütles Hanson. ?Enne korteri ostu tasub seda kindlasti müüjalt või ehitajalt pärida, sest hiljem võib pettumus olla suur.?

Kui korteris pole keskkütet, siis soovitab Hanson kamina asemel hoopis ahju ehitamist, sest sellel on pikem soojussalvestusaeg. ?Aga keskküttega hoones on mõistlik valik kamin, mis annab külmematel ilmadel lisasoojust ja on ka pikkadel talveõhtutel mõnusaks kaaslaseks,? ütles Hanson.

Kaur Kajaku sõnul tuleks kindlasti pöörata tähelepanu ka sellele, et kaminat kasutataks tuleohutuse huvides ikkagi otstarbekohaselt. ?Et kaminaga ei hakataks korterit kütma, kui see pole selleks ette nähtud,? ütles Kajak.

Kui valmis kortermajja kamina ja suitsu ärajuhtimiseks korstna ehitamine nõuab kaasomanike nõusolekut, projekti ja ehitusluba, siis alles ehitusjärgus hoonele korstna paigaldamiseks mingeid erilubasid ei ole tarvis. ?Piisab tuleohutuse sertifikaadist, mille saab professionaalse tootega kaasa,? ütles Hanson ja lisas, et lubade taotlemise hõlbustamiseks oleks tark võtta kaasa eskiisprojekt kamina või korstna asukohast ja paigaldusviisist.

Odavama malmist jalgadel valmiskamina saab Hansoni sõnul kätte juba 10 000 krooniga, disainvalmiskamina alates 20 000 kroonist. Tema sõnul kujuneb kamina keskmiseks hinnaks koos paigaldusega 30 000?50 000 krooni.

Autor: Kristo Mäe