Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ID-kaardiga piirületus kiirem kui passiga
Käisin ise naisega hiljuti puhkusel Soomes, reisisime mõlemad ID-kaardiga ja piiriületusel ei olnud mingeid probleeme, passiga reisijate dokumente uuriti palju kauem kui meie ID-kaarte.
Seega on ilmne, et vähemalt naaberriikidesse reisimisel ei ole mingeid probleeme. Samas ei saa välistada, et mõnes kaugemas või väiksemas riigis, kus pole eestlastega harjutud, võib küsimusi tekkida. Loodetavasti on ikka kõik Euroopa Liidu riikide piirivalvurid meelde jätnud, et Eesti on alates 1. maist ELi riik. Ka inimesed ise peaks küsimuste korral julgelt teatama, et ID-kaart legaalne dokument. Välisministeeriumi kinnitusel on ka kõikidele ELi riikidele Eesti isikutunnistuse näidised saadetud.
Põhimõtteliselt on Euroopa Liidus tavaks, et inimesed reisivad isikutunnistusega liidu piires. Nii et teiste riikide piirivalvuritele ei tohiks ka isikutunnistusega reisivad eestlased midagi erakordset olla.
älistministeerium soovitab esialgu piiriületusel kasutada passi, kuigi alates 1. maist võivad Eesti kodanikud lisaks passiga reisimisele ületada Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) liikmesriikide ning ?veitsi Konföderatsiooni riigipiire Eesti kehtiva isikutunnistusega (ID-kaardiga).
Samuti juhib välisministeerium tähelepanu asjaolule, et kui Eesti kodanik viibib teises liikmesriigis kauem kui kolm kuud ja peab oma viibimise selle riigi pädevas ametiasutuses registreerima, võib ta selleks vajada passi.
Tulenevalt Eesti Euroopa Liiduga ühinemise lepingu jõustumisest 1. mail 2004 lihtsustus reisimise kord vaid Eesti kodanikele.
Välismaalase passi omanikud peavad endiselt nimetatud riikidesse sisenemisel esitama passi ja vastavalt nõuetele peab neil olema ka viisa. Jätkuvalt on aga välismaalase passiga mittekodanikel õigus siseneda ilma viisata Lätisse ja Leedusse. (Allikas: Välisministeerium)
Autor: Heikki Kirotar