Estonian Celli ehitus algab lähipäevil

Tselluloositehase projekt, millest on vahelduva eduga räägitud viimased kümme aastat, on teoks saamas. Projekt nimega Estonian Cell leidis koha Kundas, et sealt töödeldud haavapuidumassi üle kogu Euroopa laiali vedada. Projekti teise etapina peaks käivituma paberitehas. Kokku on tegemist Eesti ajaloo suurima investeeringuga.

Poolteist aastat kestva ehitusprotsessi käigus lisandub Kundasse tuhatkond ehitusmeest, mis tähendab tõsist muutust ligi 4000 elanikuga linna jaoks.

?Me oleme õnnelikud, jah,? ei varja oma tundeid Kunda linnapea Allar Aron. Tema sõnul on uue tehase tulek juba hakanud liigutama kinnisvara hinda. Kui paar aastat tagasi maksis kahetoaline korter 10 000?20 000 krooni, siis nüüd küsitakse sama asja eest 100 000.

Uus tehas tõotab peamist kasu tuua Kunda sadamale, mille kaudu hakatakse töödeldud haavapuidumassi välja vedama. Sadama 1,6 miljoni tonnisele kaubakäibele tuleb paarsada tuhat aastas lisaks. Kunda sadama omanikfirma, ASi Kunda Nordic Tsement juht Tapio Aura on uue partneri suhtes optimistlik. ?Kindlasti hakkab mõjutama,? kirjeldab ta ettevõtte mõju tervele Kunda linnale. Juba ehitustegevuse ja seadmete paigalduse käigus hangib linnas omale korteri mitusada inimest. Kuna Eestis pole selle ala spetsialiste, peavad mingi aja siin viibima Norra spetsialistid. ?Pisilinna mõjutab see palju,? lisab Aura.

Sadama kaudu hakkab välja minema toodang, sisse tulevad kemikaalid. Aura on ise Soomes paberi- ja tselluloositehases töötanud ning märgib, et Soomes on sellised tehased loomulik asi ja ei kujuta endast keskkonnale suurt ohtu.

Tema sõnul aitab uus ettevõte Kunda linna elanikke juurde meelitada. Näiteks need, kes tsemenditehasesse kord tööle tulnud, enam naljalt ei lahku. Lisaks iseloomustavad Kunda ümbrust kaunis loodus ja meri. Aura on Kundas kümme aastat elanud ega kurda.

Kunda linnas paar nädalat tagasi küsitletud linnaelanikud, kes kõik soovisid anonüümseks jääda, suhtusid uude asja esialgu skeptiliselt. Uus ettevõte kohalikele elanikele tõenäoliselt tööd juurde ei too. Paar aastat tagasi tegevust alustanud ehitusmaterjalitehas Aeroc värbas töötajad valdavalt väljastpoolt Kundat.

Estonian Celli efekti pole praegu veel linnapildis näha. Ent peagi peaks ehitusobjektil askeldama tuhatkond meest, kes on värvatud enamjaolt Eestist. Projekti peatöövõtja on Saksa ettevõte RWE ja peamine alltöövõtja ning seadmete tarnija Austria firma Andritz, mis on spetsialiseerunud tselluloositehastele. Reaalselt hakkavad ehitama Eesti mehed, teab Estonian Celli projektijuht Peeter Lodi.

Lodi on uuest projektist rääkides kidakeelne. Tema sõnul ei ole teise etapi, paberitehase rajamine veel üldse kindel. ?Esialgu tuleb esimene tööle saada,? märgib ta.

Tooraine puudust tselluloositehase rajajad ei karda. Eestis asuvad ühed suuremad haavapuidu varud Euroopas ja praegu veetakse puitu suures osas välja. Puidu kokkuostu eest vastutab Nor-Est Wood. Üheks olulisemaks partneriks saab RMK.

Tehase idee on pärit Järvamaalt Paidest, kus AS Rebruk alustas 11 aastat tagasi tegevust Eesti soost ärimehe Matti Sormuli eestvõttel.

Pärast Sormuli hukkumist reisiparvlaeval Estonia jätkas tema tööd norralasest äripartner Roar Paulsrud. Peale puitmajade tootmise rajas Paulsrud 1998. aastal Türile ettevõtte AS Nor-Est Wood, mis hakkas tegelema ümarpuidu ekspordiga. Samal ajal ostis Paulsrud Norras tselluloositehase Larvik Cell, mille tarbeks veetakse tänaseni haavapuitu Eestist.

1999. aastal tekkis mõte rajada analoogne tselluloositehas Eestisse. Esialgu olid sihikul Kehra ja Türi. Lõpuks tehti valik Kunda ja Paldiski vahel, kus sadamad lähemal.

Liisk langes Kunda kasuks, sest seal on välja kujunenud tööstuspiirkond, kohalikud võimud olid positiivselt häälestatud ja sadam lähedal. Samuti on oluline raudtee ja lähedus Venemaale, kust on kavas edaspidi vajaduse korral toorainet osta.

Esialgu oli kavas rajada kasutatud seadmetega praegusest mitu korda odavam tehas. Ent ajapikku plaanid muutusid ja nüüd tuuakse kohale täiesti uued seadmed.