Europarlamendil suur roll ELi äriruumi loomisel

Suur osa puudutavad ettevõtlust ? keskkonnareeglid, raamatupidamisreeglid, konkurentsireeglid, hankekonkursside korraldamise reeglid, reklaamireeglid jne.

Aeg, kus Briti peaminister Margaret Thatcher võis europarlamendi kui hambutu jututoa Miki-Hiire parlamendiks tituleerida, on ümber.

Väikeriigi saadikute tegevust 732 liikmega kogus illustreerib Soome kogemus.

?Soome ettevõtlusele on olnud tähtis transpordiliikide laialdasem kombineeritud kasutamine ning see, et kaubatranspordile ei tuleks teetollide näol lisakulu. Samuti olen palju tegelenud metsatööstuse probleemidega,? ütles Kauppalehti arupärimises Samuli Pohjamo, Soome saadik europarlamendi eelmises koosseisus. Viimast teemat Äripäevale selgitades ütles ta, et metsatööstus, mis täna on riikide pädevuses, vajaks samuti Euroopa tasandil reguleerimist, et keskkonnaseadustest pidevalt lisanduvad piirangud mõistlikku tasakaalu saada.

Veel aitasid Soome saadikud tõrjuda Euroopa Komisjoni ettepaneku kütuseaktsiisi ühtlustamiseks, mis toonuks Soomes 15?20% maksutõusu, kaitsesid Soome seisukohti tuumaenergeetikas, rääkisid kaasa ELi gaasituru avamises ja telekommunikatsiooniseaduste reformis. Rootsi loeb oma saadikute teeneks Põhjalas levinud erineva häälteõigusega A- ja B-aktsiate süsteemi säilimise.

Europarlamendi nn kaasotsustusõigus, mis uue põhiseadusliku leppega veelgi laieneb (sh esimest korda põllumajanduse alale) tähendab seda, et seaduse jõustumiseks on vaja riikide ehk ELi Nõukogu ning parteide ehk europarlamendi toetust. Euroopa poliitikauuringute keskuse (CEPS) juhi Daniel Grosi sõnul on europarlamendi põhiroll eelkõige seaduseelnõude detailide lihvimine, millega enam mõju on saadikuil, kes teemasid põhjalikult valdavad.

Kokku kiitis europarlamendi eelmine koosseis heaks üle 400 seadusmuudatuse. Sealhulgas nõude nafta transportimisest kahepõhjalistes tankerites, elektroonikajäätmete korduvkasutuse, hüvitised lennufirmade süül sihtkohta jõudmata jäänud reisijatele, ELi ravikindlustuskaardi, nõuded tubakatoodete märgistamisele. Tagasi lükkas parlament aga sadamateenuste direktiivi.

Parlamendi järgmise koosseisu menetluses on ettevõtjatele eriti olulised kemikaalide direktiiv, mis kehtestab ranged reeglid tööstuskemikaalide testimiseks ning tooks tuntava lisakulu ka Eesti keemia- ja põlevkivitööstusele. Samuti palju poleemikat tekitanud teenuste direktiiv ELi teenuste turu avamiseks, tööaja direktiiv ning töötajatele paremat kaitset pakkuvad reeglid tööjõudu vahendavatele firmadele.

Kaks eriti suurt küsimust, millele uus parlament viimase sõna annab, on ELi järgmise eelarve (2007?2013) kinnitamine ning otsus liitumiskõneluste alustamisest Türgiga.

Uus koosseis peab kinnitama ka Euroopa Komisjoni uue presidendi, kelle nimi selgub järgmisel nädalal, ja uue Euroopa Komisjoni.

Siim Raie, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor:

Europarlamendi valimised on iga kodaniku enda asi ning koda selles organis koostööpartnerit ei näe. Meie teeme tööd Euroopa Komisjonis ja Euroopa Liidu Nõukogus. Eesti ettevõtjate esindajad osalevad komisjoni töögruppides ning hea seistakse selle eest, et ettevõtjate huvid oleksid kaitstud Eesti riiklikes positsioonides. Esinduse asemel Brüsselis eelistab koda süstikdiplomaatiat ning koostööd Euroopa Kaubanduskodade Assotsiatsiooni raames.

Meelis Virkebau, Baltex 2000 juht:

Ei ole nõus, et europarlamendil pole võimu. Näiteks saab parlament kiirendada Euroopa konkurentsivõime seisukohalt oluliste seaduste vastuvõtmist. Kuid sinna oleks vaja rohkem majandusliku mõtlemisega inimesi, kes tõsiselt Euroopa konkurentsivõime tõstmise peale mõtleksid. Parlamenti pürgijad peaksid aga oma loosungid sõnastama rohkem Euroopa kui Eesti heaolust lähtuvalt.