Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Olümpiamängud jõudsid tagasi koju
Enam kui saja aastaga on olümpiamängud tundmatuseni muutunud. Kui 1896. a Ateena olümpiamängudest võttis osa 245 sportlast, siis nüüd on nende arv paisunud kümne tuhandeni ning külastajate arv üle viie miljoni. Maailma suurima spordipeo korraldamine on nõudnud kümne miljoni elanikuga Kreekalt erakordset jõupingutust ja tohutut rahakulu, kuid kreeklased loodavad, et õnnestunud mängud korvavad selle kuhjaga.
Kui algselt kavandas Kreeka olümpiamängude eelarveks 72 miljardit krooni, siis nüüd räägib aserahandusminister Petros Doukas 95 miljardist. Selle eest on Ateena saanud väga hea infrastruktuuri ja suurepärased spordirajatised. Probleeme võib tekitada see, et olümpiakulud käristavad eelarvepuudujäägi 4 protsendini SKPst, millega Kreeka rikub rahaliidu stabiilsuspakti nõudeid.
Tohutute turvameetmete tõttu on raske aru saada, kas Kreeka valmistub sõpruse mängudeks või sõjaks. Maailmas süvenevate terroriprobleemide tõttu on Kreeka pidanud panustama mängude turvalisuse tagamisse ligi 19 miljardit krooni, mis on kolm korda rohkem kui Sydneys. NATO on käivitanud operatsiooni ?Suursugused mängud? ja võtnud Kreeka õhuruumi mängude ajaks AWACS-seirelennukitega täieliku järelevalve alla. Kreeka rannikul kurseerivad USA, Türgi ja Itaalia laevad.
Ateena ümber on paigutatud õhutõrjeraketid ning rahvusvaheline terrorismivastase võitluse pataljon. Kokku on mängude turvalise tagamisega seotud 70 000 inimest. Kõigi olümpiaareenide ümber on loodud turvatsoonid ja pandud üles tuhanded jälgimiskaamerad. Kreeka on paigutanud mägedesse Albaania, Makedoonia ja Bulgaaria piirile 40 000 sõjaväelast, mis sugugi ei meeldi Põhja-Kreeka talunikele, kes on sealtkaudu saanud hooajatöödele illegaalset tööjõudu.
Ateenlased suhtuvad olümpiamängudesse vastuoluliste tunnetega. Küsitluste järgi kavatseb võistlusi vaatama minna umbes 40% linnaelanikest. Keskmine pileti hind 10 eurot ehk 156 krooni on täiesti taskukohane. Paljud aga on otsustanud elu häirituse tõttu mängude ajaks linnast jalga lasta. Hotellides on hinnad tavalisest 50% kõrgemad, kuid kõik kohad on välja müüdud. Taksojuhid on tõstnud sõidutaksi keskmiselt 50 krooni võrra.
Viimase 30 aastaga on sport muutunud järjest rohkem äriks. Õnneks on Rahvusvaheline Olümpiakomitee suutnud vastu seista survele ja keeldunud panemast OMi ülekandeõigusi enampakkumisele. See võimaldab täna mängude avamisest osa saada umbes miljardil inimesel maailmas.