Ka maksuamet peab põhjendama raha kulutamist

Tänase lehe lugu maksuameti ja trükikoja Vaba Maa vahelisest tehingust sobib illustreerima riigikontrolli ülevaadet riigiasutuste majandustegevuse kohta kui näide, kuidas maksurahaga ümber käia ei tohi.

Äripäeva arvates on maksuamet selle tehinguga tekitanud ebameeldivaid kahtlusi oma tegevuse motiivides ning nende hajutamiseks ootab toimetus maksuameti peadirektori Aivar Rehe põhjalikku selgitust.

Maksuameti käitumisest jääb mulje, nagu tahaks see riigiamet igal juhul mängida maksumärkide tellimuse trükikoja Vaba Maa kätte. Võrreldes riigihanke korras tehtud kolme firma pakkumisi, paistab Vaba Maa oma kõige ebasoodsam ? see trükikoda küsib kolm korda kõrgemat hinda kui odavaima pakkumise teinud konkurent, Schleicher & Schuelli. Hoolimata sellest otsustab maksuameti peadirektor Rehe Vaba Maa kasuks ka siis, kui riigihangete amet on tühistanud Rehe käskkirja.

Miks talitab amet vastupidi sellele, mida arvude põhjal eeldada võiks? Võib-olla teab Rehe muid olulisi fakte, mille põhjal ta oma otsuse langetas. Näiteks on riigihankekonkursil osalenud Saksa firmad talle tundmatud, aga maksumärkide trükkimine on seotud turvalisusriskiga ja eeldab usaldust, mistõttu eelistab maksuamet vana partnerit, Vaba Maad, kellega on koostööd tehtud mitu aastat. Madalam hind ei pruugi tähendada kvaliteeti. Ei tellinud ju ka näiteks Eesti Pank kroone odavaimalt pakkujalt. Või on raske ennustada tehingu mahtu ning lisatellimuse eest tulnuks sakslastele rohkem maksta.

Maksuameti pressiesindaja kaudu edastatud põhjendused ei too aga selgust. Need kahtlusi ei hajuta, vaid tekitavad veel enam spekulatsioone.

Toimetus ei taha uskuda, et Rehe kindlustab sissetulekut oma endise konkurendi juhitavale firmale. Tellimus on väga oluline Vabale Maale, kelle käibest pool tuleb maksumärkide trükkimisest. Aga maksuamet ega ammugi mitte maksumaksja ? temalt korjatud kroonidega makstakse selle teenuse eest ? ei pea selle pärast muretsema.

Võib-olla seletab lugu ametnike mugavus. Üks riigiasutus tellis tööd teiselt, sest muud võimalust polnud. Pärast trükikoja erakätesse minekut telliti maksumärke inertsist samast kohast edasi. Analoogne lugu oli autonumbrimärkide tegemisega ? ARK tellis pikka aega numbrimärgid ühest firmast (mis oli seotud riigiametnikega, sh teede- ja sideministeeriumi endise kantsleri Ruth Martiniga). Turu avanedes avastati, et numbrimärke saab ka kolm korda odavamalt.

1. maist ei saa Eesti riigiasutused tõrjuda konkurente Euroopast. Ja nagu tänane maksuameti näide osutab ? ei ole see ka kasulik. Konkurents näitab kätte teenuse õige hinna. Konkurentide tekkimine Vabale Maale viitab, et see trükikoda tahtis oma teenuse eest liiga kõrget hinda ? praegu pakub Vaba Maa teenust kaks korda odavamalt, kui tänavu maksuamet talt seda ostab.

Kuid katse teenust vaata et vägisi Vaba Maa kätte mängida nõuab Rehelt tehingu tausta selgitust. Ka uus riigihankekonkurss on vältimatu ? maksuamet, kelle ülesanne on kokku korjata iga seadusega ette nähtud maksukroon, peab ka omaenda kulude puhul võtma kuulda mõistuse häält.

Autor: ÄP