Õlu ja viin ? ühed pahad mõlemad

Mängus, kus palliks alko-holiaktsiis ning mängijaiks ühel pool lahja ja teisel kange alkoholi tootjad, käib pall ühest väravast teise, kohtunik ehk riik jälgib mängu, püüdes seda oma vilega suunata, kuid vilistab mängijate meelest kogu aeg valesti.

Alkoholi liigtarbimine on igal juhul paha ja pole tähtis, millisest alkoholist inimene oma promillid kätte saab. Lõppude lõpuks võib ju viina ka mahlaga segada ja sel moel lahja joogi kätte saada. Seetõttu pooldan aktsiisi tõstmist kõigil alkohoolsetel jookidel ühepalju, kuid vähehaaval, nii 2-3 protsenti aastas.

Liigse alkoholipruukimise hind on purunenud perekonnad, tegemata tööd, rikutud tervis. Seetõttu oleks kõige parem lahendus alkohol üldse ära keelata. Aga seda on proovitud korduvalt ning alati edutult. Jääb üle hoida tarbimine ohjes. Viimasel ajal on selleks tõesti palju samme astutud, alates öise müügi piiramisest, müügikohtade vähendamisest ja salaviinaurgaste sulgemisest kuni praegu arutusel oleva maksutõusu kavani välja.

Alkoholiaktsiisi tõstmise ka-va avalik arutelu on viimasel ajal keskendunud sellele, kumb on kahjulikum ? kas õlu ja siider või viin ? ja kumma aktsiisi tuleks rohkem tõsta. Olen küsitlenud oma tuttavaid teemal, millest nemad ennast esimest korda purju jõid, ja saanud erinevaid vastuseid. Kangema kraami tootjad ütlevad, ja seda toetavad ka mõned mitte eriti esinduslikud uuringud, et kõigepealt sirutavad lapsed käe õlle- ja siidripurgi järele. Saku õlletehase juht Cardo Remmel ütleb aga, et õlu on sotsiaalne jook ja se-da ei tarbita nina täis tõmbamiseks. Samas võib külapoe nurga taga sumisevate joodikute käes näha just ?sarvikuid? ja teisi kange õlle pudeleid.

Kummaline oli aga lugeda hiljutist Eesti Lastevanemate Liidu ja Lastekaitse Liidu ühist kirja peaministrile, mille sisu vastas pea üks-ühelt Viina Liidu mõni päev varasemale pressiteatele. Mõlemad viitasid sellele, et õlu ja siider on meil liiga odavad, mistõttu nende aktsiisi tuleks koguni kaks korda tõsta, sest just nende jookide najal õpivad noored jooma. Mulle oleks meeldinud, kui lapsevanemaid ja lapsi esindavad organisatsioonid oleksid tauninud igasugust alkoholi tarbimist, mitte asunud viinatootjate vankrit vedama.

Vaidlustes süüdistatakse ka naabreid. Kui vanasti ähvardati meid rahvusvahelise imperialismiga, siis nüüd on paljudes hädades süüdi soomlased ja lätlased. Soomlased sellepärast, et sundisid meile lausa valitsuse tasemel alkoholi aktsiisitõusu peale, lätlased jälle oma liiga madala maksuga, mistõttu Lõuna-Eesti janused massiliselt üle piiri viina järel käima hakkavad.

Tootjaid tuleb mõista, sest neil on oma huvid, kuna nad peavad omanikele kasumit teenima nagu iga teinegi äriühing. Ja iga hinna eest võitlema, et toode oleks turul konkurentsivõimeline. Võetakse appi PR-firmad ja tehakse aktiivset lobitööd parlamendis. Veinitootjail, kes sõuavad ühes paadis õlletootjatega, on õnnestunud koguni oma mees Riigikogusse sokutada. Erakondi on rahaga toetanud enamik Eesti alkoholitootjaid.

Samas on tootjatel õigus selles, et alkoholi liiga järsk kallinemine halvab tootmise ja paneb vohama salaviinaäri ning riigil jäävad maksutõusust loodetud lisamiljonid nagunii saamata. Viina Liit ähvardab, et planeeritud 15% suuruse aktsiisitõusu korral võib riigil alkoholi pealt järgmisel aastal maksu laekumata jääda koguni 500 miljoni krooni ringis.

Et kaotus tuleb, on päris kindel, sest eelmiste aktsiisitõusude järel langes legaalne alkoholitoodang iga kord üsna suures ulatuses. Kui midagi ei muutu ehk aktsiisi ei tõsteta, suureneks alkoholiaktsiisi laekumine 500 miljoni krooni võrra ja võiks tuleval aastal ulatuda juba 2 miljardi kroonini, on Viina Liit välja arvutanud.

Tootjail on veel üks hea argument. Nad väidavad, et ülesmäge rühkivate müüginumbrite taga pole mitte Eesti elanike suurenev alkoholilembus, vaid alternatiivse salaviina turu kokku kuivamine. Ja muidugi on siin oma osa turistidel, kes lisaks kaasaviidavale alkoholikogusele ka oma kõhu ja pea siin olles korralikult täis võtavad. Riik saab tänavu alkoholiaktsiisi kaudu eelarvesse poolteist miljardit krooni, ligikaudu 70% sellest kange alkoholi pealt. Lisaks maksavad selles majandussektoris töötavad tuhanded inimesed kõik tulumaksu. Alkohol annab ka suure osa kaubanduse käibest, selle peal elavad pubid, restoranid, baarid ja ööklubid.

Seega on tegu riigile olulise majandusharuga, millel ei tohiks niisama lihtsalt jalad alt lüüa. Teisalt on teema väga delikaatne, sest sel on ka väga oluline sotsiaalne aspekt. Seda enam tuleb arukalt toimida.