Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Libedad põrandad pälvivad tähelepanu alles õnnetuse korral
Kuigi keraamilised või looduskivist plaadid on kulumiskindlad ja kergesti puhastatavad, sobides seega hästi suurt koormust taluma pidavate põrandate katmiseks, võivad need astuja talla all osutuda ootamatult libedaks. Arvatavasti igaüks on läbi elanud olukorra, kus libe plaadipind siuhti jalge alt kaob.
Kivipõranda libisemisohtlikkus suureneb märjana. Äärmiselt libedaks muudab selle aga pesuainete kasutamine. Suur tõenäosus on kukkuda basseiniveertel ja muudel plaaditud aladel vee- ja tervisekeskustes, aga ka kaubanduskeskuste ja muude ühiskasutuses olevate hoonete treppidel, fuajeedes ja sissepääsude juures. Eriti terav on probleem sügiseste ja talviste märgade ning lörtsiste ilmadega.
Libedusvastaste ainetega kaupleva OÜ Vexillum juhataja Joonas Vieti sõnul ei pöörata kivipõrandate libedusele kaugeltki piisavalt palju tähelepanu. ?Libedaid põrandaid on nii koolides, lasteaedades ja meditsiiniasutustes, kui tervisekeskustes ja majutusasutustes, aga ka igal pool mujal.?
?Olen ise näinud, kuidas viimaseid kuid lapseootel naisterahvas peab meditsiiniasutuses vanni minnes ja sealt tulles püsti püsimiseks seinast kinni hoidma, kuna põranda libedus ei talu mingit kriitikat. Tean juhtumit, kus koolilaps sai viga, kukkudes libedal põrandal seljaga põrandaastme peale. Nimesid nimetamata, äärmiselt libe põrand on näiteks ka sanatooriumis, veeprotseduuride ruumis, mille klientideks on pensionieas turistid,? kirjeldab Viet.
Viet on ise raskest kukkumistraumast paranenud, hakates pärast seda kivipinna libedust vähendavate ainetega tegelema. Praeguseks on OÜ Vexillum kivipõranda haardekoefitsenti parandavaid aineid SlipGuard ja Slidex ja nendega pindade töötlemise teenust Eestis pakkunud üle 3 aastata, olles turul ainus omataoline.
Ettevõttel on olemas spetsiaalne aparaat põranda haardekoefitsendi määramiseks. See annab täpset infot põranda libedusest nii märjal kui ka pesemisaine ja veega kaetul pinnal. Tulemused näitavad, et enamus majutus, ja taastusraviteenusega tegelavate ettevõtete põrandate haardekoefitsent on isegi poole madalam kui Saksamaal välja töötatud normid ette näevad.
Vieti sõnul sellele vaatamata ei võta hoonete valdajad midagi ette, et õnnetusi juba varakult ennetada. ?Libedusele pööratakse tähelepanu niipalju, kui selle vajalikkust õnnestub kliendile selgeks teha. Paljud asutused võtavad libedusvastased meetmed kasutusele alles pärast õnnetusjuhtumit. Kogemustest võin väita, et sageli põranda libedust lihtsalt eiratakse.?
Ehkki tervisekaitsenõuded ütlevad, et põrand ei tohi olla libe, puuduvad Eestis, kus hügieeni Euronormide järgimised lähenevad kohati absurdile, igasugused nõuded põranda haardekoefitsendile ja seda valdkonnas, kus on kaalul elanikkonna tervis ja elu.
Vieti sõnul võimaldab see seaduseauk ehitajatel raha kokku hoida, kasutades põrandatel libedaid plaate isegi siis, kui plaadimüüja hoiatab, et need põranda katmiseks ei sobi.
Medea Plaadituru müügikonsultandi Mihkel Kumari sõnul on nii libedaid kui karedaid plaate saadaval eri hinnaklassides, ent et plaadi kareduse hindamisel tuleb lähtuda tootja määratlusest ja käega kompamisest, võib põrandale sattuda ka plaat, mis on astujale liiga libe.
Autor: Eva Tammelo