Piknik Gruusia moodi

Selles Nõmme nõlva pooleldi sise-, pooleldi välirestoranis oleks nagu pidev piknik.

Lauad on pikad ja inimesi on palju. Hästi ukse lähedale on pargitud suured autod, mida suurem, seda ligemal. Aga tellimus võetakse kiirelt ja täpselt milleski eksimata, kordagi kõhklemata. Toit tuleb kah ruttu, kõigepealt gruusiapärane juustuleib hat?apuri, siis mantõ ? suured pelmeenid looma- ja lambalihaga, siis värske salat Gruusia moodi ehk terved sibulad, redised, petersellid, hakkimata ja segamata. Ja lamba?a?lõkk ? tõelised lambaribid, mis alles särisevad ja kuidas lõhnavad! Juures mõned tükid sulugunit, sibularõngad, tomatid, kurgid, terav tomatikaste, muidugi mitte ket?up, vaid Gruusia oma. Ja sai. Peen roog see pole, rasv valgub lõuale, näkitseda pole siin midagi, muudki rebi aga suutäisi, kont näpu vahel. Aga hea on! Lahjema laua pooldajad tellisid kana pähklikastmes (kui pähklikastet lahjaks pidada saaks!) ? ba?eed. Suurte lonksudega ehtsat Gruusia veini juurde, bor?ommi ja siis jälle veini.

Muusika on Gruusia oma, kokad samuti, võib näo järgi arvata. Lauad on pikad, seltskonnad suured, igas eas lapsi on kaasa võetud. Need, kes omal jalal juba ringi sebivad, käivad kanadega koos laudade all ja laudade ümber ringi. Kõigil on aega, aeg-ajalt peatub mõni liinibuss peaaegu terrassi kõrval, aga sealt enamasti sööjaid juurde ei tule. Hoopiski seenelised lähevad bussi peale. Poleks arvanudki, et meie Nõmme mets nii populaarne seenekoht on, järjest ilmub uusi ja uusi täis korvidega seenelisi metsast nähtavale.

Restorani menüü kõlab kui Gruusia muusika. Selle muusika saatel tasub pühapäeva pärastlõunaid veeta küll. Ja kui kellelegi aus toit liiga rammus tundub, siis Nõmme spordikeskus asub siinsamas kõrval ja väike metsajooksuring kulutab kalorid koheselt.