Baltika on hoolimata paranenud kolmanda kvartali tulemustest teinud läbi kõhnumiskuuri.

Baltika kontsern teenis kolmandas kvartalis 3,6 mln kroonise puhaskasumi võrreldes aastataguse ligi 7 mln kroonise kahjumiga. Rõivatootja kolmanda kvartali käive kasvas ligi 11 protsenti, 160 mln kroonile.

Baltika bilansi struktuuris on toimunud suured muutused, mille võib lühidalt kokku võtta - kõhnumine pärast varasemat ambitsioonikat laienemist. Baltika on käibevahendite arvel vähendanud lühiajalisi kohustusi.

Baltika bilansimaht vähenes 17 protsendi võrra. Ettevõte maksis tagasi lühiajalisi võlgu, mille jääk vähenes mullusega võrreldes ligi 37 protsenti ehk ligi 35 mln krooni võrra. Võlad hankijatele vähenesid 31 protsenti ehk ligi 17 mln krooni võrra. Omakapital vähenes 16 protsenti ehk ligi 23 mln krooni võrra. Varade poolel vähenes käibevara 25 protsenti ehk 71 mln krooni võrra, 208 mln kroonile. Suure kahanemise tegid läbi raha- ja pangakontod ning nõuded ostjate vastu.

Baltika aktsiaga eile ühtegi tehingut ei tehtud.

Hansapanga aktsia püstitas taas rekordi, seekord alistas aktsia 120 krooni joone. Aktsia hind tõusis 1,05 protsenti, 120,95 kroonile. Aktsia käive oli alla 11 mln krooni.

Hansapanga Venemaa-plaanid hakkavad selginema. Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt ütles reedel intervjuus Bloombergile, et enne kesksuve töötab pank Venemaal.

Tuleva aasta algul või selle aasta lõpus loodab Hansapank saada regulaatoritelt load. Seejärel suurendatakse panga aktsiakapitali ja liigutakse uutesse ruumidesse. Kvest nimetatakse ümber Hansapangaks. Plaanis on avada järgmise aasta lõpuks kontorid Peterburis ja Kaliningradis.

Võimalikku pangaostu Lätis ei pidanud Neivelt mõttekaks.

Intressidest rääkides ütles Neivelt, et turg on liiga optimistlik intressimäärade suhtes. "Vaid viis kuud pärast ELi saamist on meil juba Euroopa Liidu intressitasemed, mis tähendab, et turg usub, et riskid on samal tasemel," ütles Neivelt. "Kas see on õige? Kõik peaksid seda kaaluma."