Inimese õige aadress on ka riigi asi

Einike Uri 15. november 2004, 00:00

Et riik saaks oma ressursse paremini planeerida ja kasutada, on tal vaja teada, kus tema kodanikud elavad: kuidas on jaotunud inimesed üle Eesti, millised on uued tõmbekeskused ja millist infrastruktuuri (koolimaja, kultuurimaja, lasteaeda) on vaja neisse koonduvate inimeste teenindamiseks.

Seetõttu on rahvastikuregistri seaduse muutmise eelnõus selgesõnaliselt sätestatud kohustus hoolitseda oma elukohaandmete õigsuse eest. Seadustest tulenevalt laekuvad maksud kohaliku omavalitsuse eelarvesse rahvastikuregistris oleva aadressi alusel. Seetõttu on kodaniku ootus, et kohalik omavalitsus talle teenuseid pakub, õigustatud vaid juhul, kui tema aadress on õige.

Elukoha registreerimine on tähtis ka valimiste ajal. Valijakaardid saadetakse valijatele rahvastikuregistri aadressi alusel. Kui kodanikul on registris vale aadress, ei jõua valijakaart temani ja demokraatias osalemine on raskendatud. Pärast pikka arutelu võeti rahvastikuregistri seadus 2000. aasta Riigikogus vastu ühegi vastuhääleta. Täna oleme aga fakti ees, et valdav osa etteheidetest, mis kasutajate poolt rahvastikuregistrile tehakse, on seotud eelkõige elukohaandmete madala kvaliteediga.

Registrit kasutavad mitmed ametkonnad, kes igapäevases töös inimeste kontaktandmeid vajavad. Mis oleks veel loogilisem tänapäeva infotehnoloogiliste võimaluste juures, kui see, et oma elukoha muudatusest ei oleks vaja teatada igale ametkonnale eraldi?

Piisab korrektsetest andmetest riigi põhiregistris - rahvastikuregistris, mille uuenenud andmed on kättesaadavad teistele riiklikele andmekogudele. Andmekasutuse sellist toimimist takistab just usaldamatus rahvastikuregistris oleva aadressi suhtes. Endiselt valitseva arusaama - ?minu aadress on ainult minu enda asi? - tõttu ei suuda riik kvaliteetseid andmeid tagada.

Elukohaandmete registreerimise kohustuse sätestamisel ei ole Eesti üksiküritaja ega mõttetu bürokraatia tagaajaja, vaid järgib teiste arenenud riikide praktikat, kus selline seadustega sätestatud kohustus on iga kodaniku jaoks iseenesest mõistetav ega tekita mingeid hirme. Euroopa Liiduga ühinemisel ei tehtud Eestile ühtegi etteheidet rahvastikuregistri seaduse nõuete osas. Eestiga analoogsed elukoha registreerimise põhimõtted kehtivad Põhjamaades ja mitmetes teistes liikmesriikides.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing