• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Inimese õige aadress on ka riigi asi

    Et riik saaks oma ressursse paremini planeerida ja kasutada, on tal vaja teada, kus tema kodanikud elavad: kuidas on jaotunud inimesed üle Eesti, millised on uued tõmbekeskused ja millist infrastruktuuri (koolimaja, kultuurimaja, lasteaeda) on vaja neisse koonduvate inimeste teenindamiseks.
    Seetõttu on rahvastikuregistri seaduse muutmise eelnõus selgesõnaliselt sätestatud kohustus hoolitseda oma elukohaandmete õigsuse eest. Seadustest tulenevalt laekuvad maksud kohaliku omavalitsuse eelarvesse rahvastikuregistris oleva aadressi alusel. Seetõttu on kodaniku ootus, et kohalik omavalitsus talle teenuseid pakub, õigustatud vaid juhul, kui tema aadress on õige.
    Elukoha registreerimine on tähtis ka valimiste ajal. Valijakaardid saadetakse valijatele rahvastikuregistri aadressi alusel. Kui kodanikul on registris vale aadress, ei jõua valijakaart temani ja demokraatias osalemine on raskendatud. Pärast pikka arutelu võeti rahvastikuregistri seadus 2000. aasta Riigikogus vastu ühegi vastuhääleta. Täna oleme aga fakti ees, et valdav osa etteheidetest, mis kasutajate poolt rahvastikuregistrile tehakse, on seotud eelkõige elukohaandmete madala kvaliteediga.
    Registrit kasutavad mitmed ametkonnad, kes igapäevases töös inimeste kontaktandmeid vajavad. Mis oleks veel loogilisem tänapäeva infotehnoloogiliste võimaluste juures, kui see, et oma elukoha muudatusest ei oleks vaja teatada igale ametkonnale eraldi?
    Piisab korrektsetest andmetest riigi põhiregistris - rahvastikuregistris, mille uuenenud andmed on kättesaadavad teistele riiklikele andmekogudele. Andmekasutuse sellist toimimist takistab just usaldamatus rahvastikuregistris oleva aadressi suhtes. Endiselt valitseva arusaama - ?minu aadress on ainult minu enda asi? - tõttu ei suuda riik kvaliteetseid andmeid tagada.
    Elukohaandmete registreerimise kohustuse sätestamisel ei ole Eesti üksiküritaja ega mõttetu bürokraatia tagaajaja, vaid järgib teiste arenenud riikide praktikat, kus selline seadustega sätestatud kohustus on iga kodaniku jaoks iseenesest mõistetav ega tekita mingeid hirme. Euroopa Liiduga ühinemisel ei tehtud Eestile ühtegi etteheidet rahvastikuregistri seaduse nõuete osas. Eestiga analoogsed elukoha registreerimise põhimõtted kehtivad Põhjamaades ja mitmetes teistes liikmesriikides.
    Autor: Einike Uri
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Nafta hind tõuseb kuuendat päeva ja lõppu ei paista
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: ärikinnisvara trendidest ja IT-sektori tööjõuprobleemidest
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
Sõõrumaa vaidlushimulisest Oliver Kruudast: nimetan seda sadomasoks
Urmas Sõõrumaa väldiks lõputuid vaidlusi, millesse on ennast mässinud temaga olümpiakomiteesse kuuluv, kohtutäiturite eest pakku läinud endine suurärimees Oliver Kruuda. Mida ta olukorrast arvab, rääkis Sõõrumaa väljaandele Gentleman.
Urmas Sõõrumaa väldiks lõputuid vaidlusi, millesse on ennast mässinud temaga olümpiakomiteesse kuuluv, kohtutäiturite eest pakku läinud endine suurärimees Oliver Kruuda. Mida ta olukorrast arvab, rääkis Sõõrumaa väljaandele Gentleman.