• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kutsekool terendab noore meeles viimasena

    Tallinna Kõrgema Tehnikakooli (TKTK) rektori Arvi Altmäe sõnul on olukord murettekitav. ?Ühelt poolt on konkursid kutsekoolidesse alalaekumisega, teisalt ei jagu ettevõtetele vajalikke spetsialiste. Konkursid gümnaasiumidesse ja ülikoolidesse on üha kasvamas, luuakse tasulisi lisakohti. Samas ? kõrgharidusega töötajate hulk on märkimisväärne,? räägib Altmäe. ?Inimeste jaoks on kutseõpe teisejärguline. See on suur puudus meie haridussüsteemis. Vajaksime hädasti häid töötegijaid, nn härrasmehelikke oskustöölisi, kelle poole ka akadeemik võiks minna, müts näpus, nõu küsima. Paraku ei ole meil piisavalt õppijaid.?
    Altmäe näeb põhiprobleemina haridussuunda, mis väärtustab peaasjalikult akadeemilist haridust. ?Arvatakse, et ainult ülikooli lõpetanuna saab õnnelikuks. Mina arvan, et kõik lapsed sünnivad andekatena, aga nad on andekad eri aladel. Riik ja haridussüsteem peaksid seda rõhutama, selle eest hea seisma,? on ta veendunud. ?Kui laps, kellele sobiks rakenduslik suund, on sellelt ära võetud, siis on see kaotus. Kui selline inimene lõpetab kooli, siis puuduvad tal kutseoskused. Tulemus võib olla õnnetu inimene, kes ei anna riigile midagi tagasi.?
    Altmäe hinnangul võiks lahendust pakkuda kutsekoolide ja gümnaasiumide koostöö. Praegu on kutsekool ja gümnaasium väga selgelt lahus. ?Kui nad asuvad kahel pool teed teineteise vastas, siis õpilased kokku ei puutu. Aga nad võiksid näiteks üksteiselt lisaõpet võtta,? selgitab Altmäe.
    Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse talituse spetsialist Kalle Toom ei pea olukorda väga lootusetuks. ?Kutsekooli läheb küll õppima vähem inimesi kui keskkoolidesse, aga kõige olulisem on haridustee jätkamine kutse omandamiseks. Oma sisult võime ka kõrgharidust kutsehariduseks nimetada, sest see annab oskused tööturule sisenemiseks. Kes kõrgkooli sisse ei saa, läheb kutsekooli.?
    ASi Kalev koolitusspetsialisti Gerli Jõgi sõnul puudub täna maiustuste valmistajate ametialane õpe. Nõukogude ajal koolitas maiustuste valmistajaid 15. kutsekeskkool, sealsed õppurid käisid Kalevis praktikal ning asusid hiljem sinna tööle. Tänapäeval on praktikale tuldud näiteks TÜ Pärnu Kolled?ist, Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolist, Tallinna Kergetööstustehnikumist. ?Kui on koolipoolne huvi ja täpne ning hästi koostatud praktikajuhend, pakume hea meelega õppimisvõimalusi, sest praktikandid toovad ettevõttesse uut oskusteavet,? selgitab Jõgi. Kutsekoole võrreldes taandab Jõgi hakkama saamise siiski inimlikele omadustele, sest kui uus töötaja on pühendunud ja ametist huvitatud, pole ka teadmistega probleeme.
    Kalev on käima saamas koostööd Tallinna Teeninduskooliga ja järgmise aasta sügisel avatakse seal põhikooli baasil maiustuste valmistaja eriala. Kool hakkab pakkuma teoreetilist baasi, praktilised oskused saavad õpilased Kalevis.
    Jõgi tunnistab, et praegu napib Eestis oskustööjõudu. Sellise olukorra on tema hinnangul põhjustanud riiklikul tasemel tööjõuvajaduse analüüsi puudumine ja sellest tulenev koolitustellimuse puudumine.
    Tulemuseks on struktuurne tööpuudus ? mõnel alal valmistatakse spetsialiste ette oluliselt rohkem kui vaja, mõne eriala töötajaid aga tuleb tikutulega taga otsida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toiduliidu juht: ma ei saa aru, kas meil on sügisel gaasi või ei ole
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.