Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miljardite kroonide laialipudistamise kava
Euroopa abiraha jagamine on samasugune kunsttükk nagu viie leiva ja kahe kalaga 5000 meest ja naised-lapsed ära toita: osa rahvast saab korraks kõhu täis, nälg aga jääb.
Aastail 2004?2006 saab Eesti Euroopa Liidu struktuurifondidelt toetusi kokku veidi üle 5,8 miljardi krooni. Raha sihipäraseks kasutamiseks on valitsus koostanud riikliku arengukava. Kava eesmärgid on ilusad: tööjõu potentsiaali suurendamine ja parem ärakasutamine; ettevõtete konkurentsivõime ja tööhõive suurendamine; maapiirkondade tasakaalustatud ja jätkusuutliku majandusliku ning sotsiaalse arengu tagamine; säästvat ja tasakaalustatud majandusarengut toetava infrastruktuuri väljaarendamine. Määratud on raha jagamise eest vastutajad ja kasutamise kontrollijad.
Pealtnäha on kõik ilus, kuni läheb konkreetseks rahajagamiseks. Sealtpeale ei jää mit-mesajaleheküljelisest riiklikust arengukavast järele muud kui lihtsalt riiklik miljardite kroonide laialipudistamise kava. Kindlate tähtaegade jooksul jagatakse laiali sajad miljonid kroonid ning siin ei kehti enam muud reeglid, kui see, et kes ees, see mees. Näiteks Euroopa Sotsiaalfondi pool miljardit jaotasid tööturuamet ja tema kohalikud tööhõiveametid peamiselt iseenda projektidele.
Või vaatame ettevõtluse infrastruktuuri arendamise toetamist Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu. Selle meetme eesmärk on ?tugevdada ettevõtete konkurentsivõimet ja stimuleerida uute ettevõtete ja töökohtade teket?.
Kui Noarootsi vald küsib toetust Roosta puhkeküla sissesõiduteede ja parkimisala ehitamiseks, siis millisest konkurentsivõimest me räägime ? anname ju lihtsalt konkurentsieelise ühele puhkekülale võrreldes teistega. Kas peame ikka toetama Paide KEKi sissesõidutee ehitamisel, Balteco Mööblit kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimisel, Paitec Elektroonika OÜd, Eurowest ASi jt elektrivõrguga ühinemisel või Viru Keemia Gruppi mitmel puhul. Ja miks just neid, kas sellepärast, et nad taipasid küsida raha? Üksikute nälja kustutamiseks pole aga vaja teha niipalju kõlavaid sõnu.
Me ei suuda ELi abirahaga kõiki ettevõtteid toetada, ainult osade üksikuid investeeringuid kinni makstes õhutame aga ebaausat konkurentsi. Loobuda jagamata toetusest on narr: osa ju kulutatud. Kui aga näiteks mitu naaberomavalitsust korraga toetust taotleks, saaks ehk vajalikud kõrvalteed korda teha, mõni raviasutus kanalisatsioonisüsteemi uuendatud.
Ei usu, et EL kunagi veel nii lihtsalt raha pakub, sestap kasutaks seda nii, et tulu sellest tõuseks võimalikult paljudele.