Eestit tabada võiv meteoriit juba õhus

OMX Baltic−0,84%318,59
OMX Riga−0,67%993,3
OMX Tallinn−0,16%2 257,93
OMX Vilnius−0,51%1 494,15
S&P 500−0,3%7 720,39
DOW 30−0,25%52 342,56
Nasdaq −1,38%26 184,73
FTSE 1000,26%10 722,07
Nikkei 225−1,39%63 759,01
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%90,92

OMX Baltic−0,84%318,59
OMX Riga−0,67%993,3
OMX Tallinn−0,16%2 257,93
OMX Vilnius−0,51%1 494,15
S&P 500−0,3%7 720,39
DOW 30−0,25%52 342,56
Nasdaq −1,38%26 184,73
FTSE 1000,26%10 722,07
Nikkei 225−1,39%63 759,01
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%90,92

Peeter Eek

Eestit võib tabada tõsine lennuõnnetus sadade ülelendavate lendude hulgast, tuulispask ja maavärin. Kindlasti veel palju muudki koledat. Loomulikult on iga sellise halva asja toimumise sagedust võimalik väljendada sündmuse toimumise tõenäosusega. Kuna see tõenäosus on väike väike, siis me sellest pidevalt ja tõsiselt ei räägi.

Seevastu leian, et Äripäev on oma 28. aprilli kaaneloos ?Uus trahv õhus? kahjuks reaalsustaju minetanud. Äripäev võrdleb ELi pakendidirektiivi nõuete täitmise olukorda suhkrutrahviga ja käsitleb pakenditrahvi kui peaaegu otsustamisel olevat ning reaalselt juhtuvat. Direktiivi taaskasutuse tasemega seotud küsimusi on suhkrutrahviga võrrelda meelevaldne. Suhkrutrahvid on seotud ELi eksporditoetustega, toodangu varumisega uues liikmesriigis ehk ebaseadusliku laovaru kaudu võimaliku ebaseadusliku kasu teenimisega.

Pakendidirektiivi on võimalik vaadelda ainult üldises ELi seaduste täitmise raamistikus, mis omakorda võib mittetäitmise korral viia Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluseni ja halvimal juhul trahvideni. EL-15 liikmesriigid on kõik olnud seotud teatud rikkumisprotseduuridega, kuid keskkonnaseaduste põhjal on tehtud ainult üksikuid trahviotsuseid.

Eesti sulges läbirääkimistel ELiga keskkonnapeatüki juunis 2001. Selle alusel on Eestil mitu üleminekuperioodi ka keskkonnakaitsega seotud ELi direktiivide osas. Kuid Eesti on ainus uus ELi liikmesriik, millel pole üleminekuperioodi pakendidirektiivi osas.

Suured muutused tõid juunis 2004 jõustunud uus pakendiseadus ja täiendatud pakendiaktsiisi seadus, mis panid pakendijäätmete kogumise ning taaskasutuse ülesande pakendiettevõtjatele.

2004. aasta esmaandmeil taaskasutati Eestis ca 30% pakendijäätmetest, mis on võrreldes 2002. aasta 18%ga kindel märk arengust. Lisaks suurenenud taaskasutusele on olukord paranenud ka aruandluse korrastamise kaudu. Nimelt pole mitmed olulised pakendijäätmevood aruandluses alati kajastatud kui pakendijäätmevood (nt kartongist, metallist pakendid), vaid lihtsalt kui jäätmematerjal.

Kuivõrd pakendijäätmete kogumine rakendub üleriigiliste pakendiorganisatsioonide kaudu, siis koos aruandluse korrastamisega on tõenäoline, et jõutakse 50% lähedale.

Taaskasutuse ja ringlussevõtu sihtarvude vahe võimaldab taaskasutusena näidata ka pakendijäätmete energiakasutust, seda kuni 25% ulatuses üldkogusest. 2012 jõustuvate pakendidirektiivi täiendatud sihtarvude järgi väheneb energiakasutuse käsitlemine taaskasutusena, ennekõike panustatakse materjalide ringlussevõtule. Riik toetab pakendijäätmete energiakasutusvõimaluste loomist, mis annab panuse taaskasutuse nõuete täitmisse.

Kahjuks on Äripäeval tähelepanuta jäänud, et ELi õigussüsteem koosneb tuhandetest aktidest, mis kõik on liikmesriikidele kohustuslikud ning mis kõik võivad mittetäitmise korral olla rikkumisprotseduuri algatamise põhjuseks. Sealt edasi võib asi jõuda arutamiseks ELi kohtusse ning üks võimalik otsus võib teatud juhtudel olla trahvinõue, aga vaid siis, kui liikmesriik omi asju korda ei aja.

Eestit tabada võiv meteoriit juba õhus

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised