Aia haljastamine on kallis lõbu

Kaunimad Aiad OÜ juhatuse liige Ulve Pärn tõdeb, et tüüpveaks uuselamute kruntide haljastamisel on rahakulu vale arvestamine. ?Tavaliselt on inimene jaksanud maja valmis ehitada, haljastusele aga enam raha ei jätku. Suuremad puuistikud maksavad 3000?5000 krooni tükk ja see käib sageli üle jõu. Nii jääbki aed koosnema valgest piirde- või plankaiast ja murust.? Uuselamurajoonide puhul ongi murekohaks kõrghaljastuse puudumine.

Artes Terrae OÜs aia- ja pargikujundusega tegelev Sulev Nõmme märgib, et väga laias laastus võttes võib haljastuse hinnaks nimetada 10% maja maksumusest. ?Aga loomulikult sõltub hind soovidest. Oleme teinud nii 40 000 kui ka 400 000 krooni maksvaid lahendusi, veesilmad ja basseinid tõstavad alati hinda. Korduvalt on juhtunud, et klient üllatub, et istik maksab 100 krooni või et kõnnitee paigaldamine on kivi hinnast tunduvalt kallim. Unustatakse aluskate.?

Ulve Pärna hinnangul on aed omaniku nägu ja päris valet aeda ei ole olemas. Küll saab esile tuua tüüpilisi vigu: näiteks istutatakse suur puu majale liiga lähedale. ?Sageli istutatakse väiksesse aeda tammepuu, mis kasvades hoonet varjutama hakkab,? kirjeldab Pärn. Tüüpvead ilmnevad ka muru rajamisel. ?Püütakse kulusid kokku hoida ja kasutatakse turbamulda, aga see ei kõlba. Turbamuld on toitainetevaene, vetrub jalge all. Tulemus üldjuhul ei rahulda,? hoiatab Pärn.

Nõmme sõnul tasub mulda tellides kuulata haljastusfirma nõuannet. ?Kui selle toob ehitaja, on ehitaja eetikaküsimus, kust ta mulla toob. Sageli eelistatakse odavaimat mulda, mille kvaliteet pole hea. Muidugi on ka ehitajate hulgas häid soovitajaid, aga haljastus pole nende põhitegevus.?

Pärna kinnitusel on muru rajamise hind laias laastus 40 kr/m2. ?1000 ruutmeetri suuruse krundi muruga katmine läheb juba üsna kalliks. Ja kui muru hooldusega ei tegeleta, ei ole ta ilus. Algselt näib muru kergeim lahendus, tegelikult on see keeruline, sest vajab tähelepanu.?

Algaja aiakujundaja valib Nõmme sõnul sageli vale istutusvahe. ?Taimed on ostes liiga väikesed ja istutakse üksteise lähedale. Kui need kasvama hakkavad, on nad üksteise seljas,? selgitab Nurme. ?Ka väga erinevad taimed loovad eklektilise üldpildi.?

Enne aiakujunduse otsustamist tuleb hoolega läbi mõelda, kui palju hooldusele aega saab kulutada, sest näiteks kiviktaimla või ilus suur muruplats vajavad pidevat tähelepanu.

Kel endal näppu pidi mullas olemiseks aega napib, võib palgata ka hooldaja. Muru niitmise, puude lõikamise, teede rehitsemise ja peenarde rohimise teenust pakub enamik haljastamisega tegelevaid firmasid.

Sulev Nurme hinnangul on aia kujundamiseks vajaliku projekti keskmine valmimisaeg umbes kuu. Kindlasti tasub aiakujundaja juurde tulles kaasa võtta hoone alusplaan. ?Vanemate majade puhul on see mõnikord kadunud, abiks on siis ka näiteks esimese korruse plaan. Kui soovitakse taastada mingit vana kujunduselementi, siis fotod,? nimetab Nurme abimaterjale.

?Kindlasti tuleks peres soovid läbi rääkida ? kui üks soovib üht ja teine teist, on eskiisi tegemine raske,? nendib Nurme.

Tavaliselt algabki projekt visioonist. ?Peaks olema idee, mida aias tegema hakatakse ? kas tegu on puhtalt iluaiaga või hakatakse seal ka midagi tegema, kas on vaja varjatud grillimisnurka, millised on pereliikmete soovid, kes seda kasutama hakkavad,? loetleb Nurme aspekte, mida tuleb arvestada. ?Aiakujundaja teeb seejärel ettepanekud, tavaliselt valmib 2?5 eskiisivarianti, mille seast valitakse sobivaim. Lõppkokkuvõttes hakkab inimene seal aias tegutsema, see peab olema mugav.?

Pärast eskiisi täpsustamist valmib lõplik projekt. Põhiprojekti on siiski vaja vaid suurematele aedadele. Lihtsamate lahendustega väiksemate aedade puhul piisab nii mõnigi kord eskiisist.