Eesti ettevõtete maksekäitumine on kahe aastaga tunduvalt paranenud

Olukord on paranenud ja näitab pärast eelmise aasta tagasilööki positiivset tendentsi, ütles krediidikorraldusfirma Intrum Justitia Eesti tegevjuht Ivar Tammemäe.

Maksekäitumise paranemise põhjuseid tuleb Tammemäe otsid majanduse olukorrast tervikuna. ?Sisemajanduse kogutoodangu kasv on selleks aastaks paljulubav ja tundub, et see on põhjustanud ka rahade kiirema liikumise,? nentis Tammemäe.

Ehkki absoluutarvudes ei ole 11,3 päevalt 8,4 päevale vähenenud makseviivituse aeg suur ? kaks päeva ?, on see protsentuaalselt aga väga märgatav paranemine.

Seekordne uuring võttis arvesse eraldi kolme sektorit: avalikku sektorit, tarbijaid ja ettevõtteid. Selgus, et kõige kiiremini liigub raha siis, kui maksjaks on avalik sektor, järgnevad tarbijad ja viimasena ettevõtlussektor. Ehkki ettevõtetele antakse pikim maksetähtaeg, on ettevõtted makseviivituste osas esikohal.

Üheks tarbijate korrektse maksekäitumise põhjuseks on see, et neile on tehtud maksmine lihtsaks: pangad on otse- ja püsikorraldustega teinud mugavaks nende tasumise ? inimesel on vaja vaid hoolitseda, et tal oleks raha arvel, rääkis Ivar Tammemäe.

Vähenenud on vanemate ehk üle 120päevaste võlgnevuste hulk, samas kui mõnevõrra on suurenenud 90?120päevaste võlgnevuste osakaal. ?90 päeva tundub olevat huvitav piir, kust edasi kipuvad asjad venima ? kui ikka kolme kuuga probleemi ära ei lahenda, siis ei ole lahendust oodatagi,? märkis Tammemäe.

Lootusetud võlad on uuringu järgi kahe aastaga vähenenud 0,4 protsenti ? 3,8 protsendilt 3,4-le ? ja see on selles valdkonnas suur vahe. Põhjamaades, kus krediidihaldus on arenenud, on lootusetuid võlgu üldse vaid 0,5?06 protsenti, kõrvutas Tammemäe.

Krediidinfo uuringu järgi on võrreldes nelja aasta taguse olukorraga õigeaegselt tasutud arvete osakaal kasvanud 15 protsenti. Eestis on tähtaegselt tasutud arveid 60 protsenti, Lätis 48 protsenti ja Leedus vaid 22 protsenti arvetest. Paranemist kinnitab seegi, et klientide maksetavadega on rahul 81 protsenti ettevõtteid, rääkis Krediidiinfo juhatuse liige Veiko Meos.

Elioni krediidikontrolli osakonna juhataja Virve Savest kinnitas uuringu tulemusi ? klientide maksekäitumine on paranenud. 80 protsenti kliente maksab arved tähtaegselt.

Enam kui pooltes Eesti ettevõtetes puuduvad eeskirjad krediidiotsuste tegemiseks, näitas ASi Krediidinfo krediidi­poliitika uuring Eesti, Läti ja Leedu firmades tänavu kevadel.

Samas on siiski Eesti olukord Balti riikide võrdluses kõige parem. Kui Eestis puuduvad krediidieeskirjad 51 protsendil ettevõtetest, siis Lätis 59,2 ja Leedus koguni 86 protsendil.

9,1 protseti Läti ettevõtteid on loonud krediidijuhi ametikoha, samas ei leia üheski uuritud Eesti ettevõttest sellist ametikohta. Leedus oli krediidijuht 4 protsendil ettevõtetest.

Kliendi võlgadega tegeleb Eesti ettevõtetes valdavalt firma juht (68 protsenti). Läti ettevõtted on oma juhid sellest kohustusest reeglina vabastanud ja võlgadega tegeleb vaid 7,1 protsenti juhtidest. Leedus on vastav näitaja 30 protsenti.

19,5 protsendi jagu on Läti ettevõtteid, kus tegeleb võlgadega krediidijuht, ja 17,6 protsenti jagu selliseid, kus krediidihaldur, Eesti ettevõtetes on need näitajad nullis. Peale firmajuhi tegelevad kliendi võlgadega Eestis raamatupidaja ja müügijuht või agendid, selgus Krediidinfo uuringust.

Suurem osa krediidikahjusid saadakse pikaajalistelt või võtmeklientidelt ja kuna makse laekumist peetakse tõenäoliseks, siis muutub venitamine krooniliseks ärisuhte osaks.

Teenindusspetsialisti seisukohast kumab siit aga läbi makse­probleemide ennetamise ja pehme, ärisuhet mitte kahjustava, vaid edendava lahendamise strateegia puudumine.

Lahendus on mõttemallis, mille kohaselt on makseriskide juhtimine osa ettevõtte kliendi­teenindusest ehk peab põhinema ettevõtte põhiväärtustel ning teadmisel, et võlglane ei lakka olemast firma klient.

Teatavasti on debitoorne võlgnevus üks odavamaid ja lihtsamaid rahajuhtimise viise ? kaks nädalat nt 1 000 000 krooni tasumisega viivitamisel tähendab lähtuvalt tavalisest arvelduskrediidi intressist (7%) ca 2600 krooni. Kui makseviivitus on krooniline ehk igakuine, saame summa korrutada 12ga ja tulemus on üle 32 000 krooni ehk pool intressisummast, mida laenuandjale aasta jooksul maksta tuleks.

Võlgnevus võib olla seotud ühe kliendiga või olla kumuleerunud mitmetest viivitajatest. Kuivõrd Eestis on siiski suhteliselt vähe ettevõtteid, kes viiviseid reaalselt sisse nõuavad, on see ostjale maast leitud raha. Samas toob selline kokkuleppe ühepoolne rikkumine suuremaid või väiksemaid likviidsusprobleeme müüjale. Maksega venitamine laekumata raha argumendi toel on üsna levinud eeskätt väiksemate ja keskmiste ettevõtete puhul. Samas annab õigeaegne meenutus paljudel juhtudel hea tulemuse. Aktiivsus selles vallas kannab kindlasti vilja ning suurendab teie arve prioriteetsust.

Kõik arve maksmisega kaasnevad tegevused on osa kliendi­suhtest. Räägime ju firmast või kaubamärgist ning teenuse või kauba osaks olevast makse­toimingust. Teenuse või kauba müüja huvides on teha maksmine võimalikult lihtsaks, et konkreetne tehing jõuaks eduka lõpuni ostja jaoks võimalikult tülitult. Selle lähenemise kohaselt on mõtet ka makseprobleeme teatud piirini käsitleda hea kliendisuhte tavadest lähtuvalt. Ehk enne ?karmi inkasso? kaudu sissenõudmise algatamist tasub püüda selgitada makseprobleemi põhjused ja pakkuda lahendus. Seega on mõttekas kasutada ?pehmet inkassot?, mis juba tekkinud makseviivituse käsitlemise ahelas asetub vahetult maksetähtaja möödumise ja pahatahtliku maksega viivitamise vahele ning lisaks hõlmab ka ennetavaid tegevusi.

Ka nende kliendisuhete puhul, kus teenuse osutajal on võimalus võlgnik järsult teenuseta jätta, tasub analüüsida, mis on viivituse põhjus, kas maksmiseks on loodud võimalused (nt otsekorraldus), kas need on teadvustatud ja kas kliendi karistamine võib tuua kaasa ülemineku konkurendi juurde. Taolise süsteemi puhul avanevad uued võimalused sama kliendikontakti käigus teadvustada kliendile uusi teenuseid, tutvustada olulisi muutusi ettevõttes ja muud äritegevuses olulist.