• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    KredExi kõrvale tulevad erakindlustajad

    Juhul kui tuleva aasta alguses peaks KredEx täielikult lõpetama Euroopa Liidu ja OECD riikide suunalise ekspordi garanteerimise, jääb ettevõtjatele võimalus pöörduda kindlustusmaaklerite poole või otse krediidikindlustusseltsi. Näiteks märtsis moodustas Marsh Kindlustusmaakler olukorda ette aimates eraldi divisjoni ja koolitas töötajaid ekspordikindlustuse tarvis, et täita KredExist jääda võiv auk.
    Ettevõtte tegevjuhi Mart Mere sõnul pakuvad nad kindlustust nii kodumaisele müügile kui ka ekspordile ettevõtte suurusest olenemata. ?Selle aasta märtsini me tõepoolest ekspordikindlustusega ei tegelenud, põhjuseks oli leige nõudlus ja kompetentsi puudus. Kui aga krediidikindlustuse saamise raskusest rääkima hakati, otsustasime midagi ette võtta,? sõnas Mere.
    Ta näeb alal suurt tulevikku, kuna Eesti ettevõtetest maandab vaid väike osa ekspordiriske. ?Kui vaadata ekspordi mahtu ja seda, kui palju on seal riske maandatud, siis kasvuruumi on tohutult. Probleemiks on mitte kindlustuse kättesaadavus, vaid ettevõtjate vähene teadlikkus,? sõnas Mere.
    Marshi krediidikindlustusspetsialisti Mariko Rukholmi sõnul pole nende pakutav teenus kallim KredExi pakutavast. Preemia sõltub muidugi ettevõttest, käibest ja riigist, millele garantiid tahetakse. ?Keskeltläbi võib öelda, et Euroopa suunal kindlustamise puhul on meie preemiad madalamad kui KredExil,? võrdles Rukholm.
    KredExi juhataja Andrus Treieri sõnul on hetkel ELi ja OECD riikide suunalise ekspordi garanteerimine lahtine ja sõltub Euroopa Komisjoni otsusest.
    Aasta alguses peatas KredEx Euroopa-suunalise ekspordi garanteerimise, kuna Euroopa Komisjon käsitles seda riikliku turumoonutuse ja dotatsioonina. Juulis sai KredEx loa jätkata aasta lõpuni.
    ELi teistes liikmesriikides pakuvad ekspordigarantiid erakapitalil põhinevad kindlustusseltsid. Eestisse on jõudnud krediidikindlustusselts Euler Hermes ja seetõttu on tõenäoline, et teatud piirangud siiski jäävad. ELi tava näeb ette, et kui riigis on kindlustaja olemas, ei lubata riigil selliseid riske kindlustada.
    ?ELi ja OECD riikidesse saab KredEx eksporti garanteerida edaspidi Euroopa Komisjoni SME erandi alusel, mille täpsed tingimused on väljatöötamisel. SME erandi alusel saaksid riiklikud kindlustajad väljastada ekspordigarantiisid väiksematele firmadele, mille ekspordikäive jääb Euroopa Komisjoni lubatud piiridesse ja mis ei pruugi erakindlustajatele huvi pakkuda,? selgitas Treier. Novembris peaks selguma, kuidas SME erandit rakendatakse.
    Mis puudutab hinnavõrdlust, siis Treieri sõnul ei saa öelda, et KredEx oleks erakindlustajatest odavam, pigem samal tasemel. ?Suurettevõtted võivad saada erakindlustajatelt soodsamaid ja paremaid tingimusi. Me ei konkureeri eraturuga, vaid tegeleme nende ettevõtetega, kes jäävad erakindlustajate huviorbiidist välja,? sõnas Treier.
    KredExi garanteeritud ekspordikäive moodustas 2004. aastal 0,9% kogu Eesti ekspordist. Tegemist ei ole väikse numbriga, kui võrrelda seda teiste Euroopa riikidega. Näiteks Soome riikliku ekspordikrediidiagentuuri Finnvera garanteeritud ekspordikäive moodustab kogu Soome ekspordist ca 2?3% ja Taanis (EKF) on suhe 1,1%. KredExi eesmärk on viia lähiaastatel garanteeritud ekspordikäive 2 protsendini kogu Eesti ekspordist.
    ELi ja OECD riikide summaarseks osakaaluks KredExi tagatud ekspordist oli 2004. aastal 99,1% ning 2005. aastal 98,7%. Seega läks väljapoole ELi ja OECD riike 2004. aastal 0,9% ja 2005. aasta 8 kuuga 1,3% kogu garanteeritud ekspordist väljapoole.
    Kui KredEx lõpetab ekspordi garanteerimise, siis on jama, ütles ASi Toom Tekstiil müügidivisjoni juht Innar Susi.
    Ettevõte on vaadanud ka teiste kindlustajate poole, kuid eelistab riiklikku garantiid. ?Keegi peab ettevõtteid aitama ja riiklikul tasemel on seda lihtsam teha,? selgitas Susi.
    Ekspordikindlustuse vajadust ilmestab ta aastataguse näitega, kus Itaalia ärimehed tellisid Eesti firmadelt patju ja tekke ning seejärel kadusid. ?Tegemist oli petturitega ja kui poleks olnud ekspordigarantiid, oleks meil olnud paarimiljoniline kahjum. Aga toona saime 90% rahast tagasi,? meenutas Susi.
    Piimaühistu E-Piim juhatuse esimehe Jaanus Murakase sõnul on Eesti eksport vähe arenenud ning riik peaks rohkem eksportivaid ettevõtteid toetama. ?Kõikidel teistel riikidel on eraldi ekspordi jaoks krediidiliinid, garantiid. Midagi pole teha, konkurents on maailmas riikide vahel tihe,? sõnas Murakas. Maaklerfirmade teenustesse suhtub ta kahtlevalt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Henry Auväärt: kes jääb praegusajal töötuks?
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiina telefonitootja avab elektriautode tehase
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Raamatupidamisbüroode TOP 2: uisuta sinna, kus litter saab olema, mitte sinna, kus ta oli
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
Kolmanda kvartali palgakasv oli viimaste aastate suurimaid
Keskmine kuupalk kasvas kolmandas kvartalis 7,8% ja ulatus 1553 euroni, palgarallit vedas lausa 15% palgatõusuga infotehnoloogia sektor, kus keskmine palk rühib kindlalt 3000 euro piiri suunas.
Keskmine kuupalk kasvas kolmandas kvartalis 7,8% ja ulatus 1553 euroni, palgarallit vedas lausa 15% palgatõusuga infotehnoloogia sektor, kus keskmine palk rühib kindlalt 3000 euro piiri suunas.