Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Risto Gaggl: elektroonikatootjal on vaja suurt kliendibaasi

    Tuleb olla võimalikult lähedal lõppturule, sõnas Gaggl. ?Aeg on raha ? pole võimalik toota ühes maailma otsas ja siis viia toode teise otsa. Praegu on erinevate mudelite arv suur ja keegi ei tea, milline neist läheb hästi müügiks,? märkis ta. Gaggl rõhutas korduvalt, et Elcoteqist väljaminev toode pole Elcoteqi oma, vaid saab endale tellija brändi templi. Samas võib nii disain kui ka tarkvaralahendus olla välja mõeldud just Elcoteqis. Nii tegeletakse Tallinnas pidevalt uute kontseptsioonide disainimise ja tehniliste lahenduste väljamõtlemisega.
    ?Enam ja enam areneb inseneritöö ning see on midagi, mis sul peab olema või sa lihtsalt ei saa tellimusi. Sama käib disaini kohta,? rääkis Gaggl. Ta rõhutas, et teenuste hulk peab kasvama. ?Sisuliselt valime välja kõik, mis on toote sees ja kuidas see välja näeb. Siis
    saadame asja masstootmisesse. Teie ostate ja kui teil tekib tootega probleem ? mis on loomulikult võimatu ?, siis tegeleme sellega ja parandame,? rääkis ta.
    Sel aastal müüakse maailmas 740 miljonit mobiili. Mobiiltelefone toodetakse küll aina rohkem, kuid tarbija tahab iga korraga maksta mobiili eest aina vähem ja saada samas rohkem sisu. Seega jätkub tugev surve hindadele, tõdes Gaggl.
    Kui mõni aasta tagasi olid inimesed rahul tekstisõnumiga ja siis tulid väga halva kvaliteediga fotod, siis nüüd on küsimus pigem selles, miks tahta mp3-mängijat, kui selleks on mobiil. Milleks videokaamera, kui sul on mobiiltelefon, küsis Gaggl retooriliselt.
    ?Palgad kasvavad, tooraine hind kasvab. Tuleb muutuda veel paindlikumaks, et pakkuda odavamat hinda,? rääkis ta. Uute kasvavate turgudena elektroonikatööstuses nimetas Gaggl Indiat, Hiinat, Ladina-Ameerikat ja Venemaad. Praegu tahavad kõik olla Indias ja ka meie alustasime samuti seal tööd, sõnas Gaggl.
    Tema sõnul pole elektroonikatööstuses äri homme kunagi samasugune nagu täna. Gaggli ütlusel pole tal Elcoteqis olnud ühtegi igavat päeva. ?Meie äris ei tohi kunagi olla õnnelik. Või kui, siis ainult hetkeks ja kohe tuleb edasi minna,? rääkis ta. Tuues paralleeli golfiga ? alati pead püüdma palli esimese hooga auku lüüa. Kui see õnnestub, siis ole rõõmus ja paari minuti pärast proovi uuesti, ütles Gaggl.
    Saalist küsiti, kas Elcoteq saab tööjõukulude kasvu valguses lubada, et aastal 2010 on Elcoteqi tehas endiselt Tallinnas. ?Vau, te küsite suuri asju!? vastas Gaggl. ?Ei, ma ei saa seda lubada, seda ei saa keegi teha,? lisas ta. Gaggli sõnul pole Elcoteq enam Eestis odava tööjõu pärast, vaid olulisemad märksõnad on paindlikkus ja kompetents. Meie jaoks on oluline, et töötajad suudaksid garanteerida stabiilse tootmise, lausus Gaggl. ?Me ei saa võtta üht asja ja lubada, et seda me teemegi järgmised viis aastat. Võib-olla saame seda teha ainult järgmised kaks nädalat, nentis Gaggl.
    15 eri riigis tegutseval Elcoteqil on kokku 20 000 töötajat, sealhulgas renditööjõud. Elcoteqi Tallinna tehas on süsteemis suuruselt teine, kogupindala võrdub kuue jalgpalliväljakuga. Ettevõte on ka üks suurimaid tööandjaid ? Tallinna Elcoteqis töötab 3700 inimest. Gaggli sõnul on 3700 optimaalne piir ja enam töötajaid kuigi palju juurde võtta ei plaanita.
  • Hetkel kuum
Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Uber teavitas üllatuslikult suurest kahjumist
Sõidujagamise ettevõte Uber avalikustas, et teises kvartalis kanti üllatuslikult suurt kahjumit ning ettevõte prognoosib, et järgmise kvartali brutobroneeringud jäävad Wall Streeti ootustele alla, vahendas Yahoo Finance.
Sõidujagamise ettevõte Uber avalikustas, et teises kvartalis kanti üllatuslikult suurt kahjumit ning ettevõte prognoosib, et järgmise kvartali brutobroneeringud jäävad Wall Streeti ootustele alla, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Üks parimaid juhte Ivo Suursoo: Eesti juhtide nõrkus on vähene unistamine
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma palkas uue juhi Ülemiste Cityst
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Eksperdid: infoturbestandard tõstab erasektoris teenuste kvaliteeti
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?