Süüdi mõistetud Timmermani hanked jäävad jõusse

Teisipäeval altkäemaksu ning pistise võtmises kohtu poolt süüdi mõistetud ning end ka süüdi tunnistanud sotsiaalministeeriumi endise IT-juhi Henry Timmermani korraldatud hanked ja tehingud jäävad hoolimata nende ebaseaduslikust läbiviimisest kehtima.

Timmerman alustas oma pettuste rada juba mõni päev pärast oma ametisse määramist 2003. aasta oktoobris. Näiteks võib tuua tema esimese hanke ?Sotsiaalministeeriumi IT valdkonna strateegiline analüüs?, kuhu esitasid pakkumise kaks firmat: PircewaterhouseCoopers Advisors, kes tahtis teenuse eest 365 200 krooni, ning AS KPMG, kes küsis 556 193 krooni. Võitjaks tuli kallim pakkumine.

Esimese firma juht Mart Mägi ei tahtnud kahe aasta taguseid asju kommenteerida, küll aga sõnas, et aru nad ministeeriumilt pärisid. ?Kindlasti vaidlustasime mingis osas,? lausus ta napisõnaliselt.

Sarnaseid tehinguid, kus valiti võitjaks kallim pakkumine või Timmermani tuttava firma tegi hanke võitnud firmale madalama hinna eest allhanget, korraldas Timmerman veel kümme.

?Kõik hanked on juba läbi viidud ja nende hangete vajalikkuses iseenesest ei olnud kahtlust. Probleem oli selles, kuidas nad läbi viidi,? ütles ministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe.

Inimesed, kellega Timmer­man koostööd tegi, ei esindanud ainult enda loodud firmat, vaid olid ka mõne turul hästi tuntud IT-firma töötajad. Tarvi Tara ning Sten Soosaar olid näiteks seotud IT Grupiga, Toomas Perillus ja Karel Kannel töötasid MicroLinkis. Küsimusele, kas nimetatud firmasid edaspidi hangetele lastakse, vastas Pärgmäe jaatavalt. ?Ei ole plaanis teha kindlat reeglit, et need firmad ei või mitte mingitel tingimustel enam riigihangetes osaleda, kuna Eestis on teatud hangete puhul pakkujate arv väga piiratud,? ütles ta. Pärgmäe lisas, et enamikul juhtudel ei olnud firma juhtkond nende alluvate pettustest teadlikud.

Konkurentidele valmistavad sellised juhtumid peavalu ja arusaamatusi. ?Kas ei pea olema riigihangete tingimusi, mis diskvalifitseeriksid sellised firmad, mis on suli teinud,? märkis IBM Eesti juht Valdo Randpere ärevalt. Tema sõnul vallandataks rahvusvahelises suures firmas juhtkond, kui midagi taolist juhtuks. ?Kari pisikesi sulisid jookseb ringi, teeb väikest Hanschmidti,? kirjeldas Randpere.

Riigihangete ameti peadirektori asetäitja Andres Veeli sõnul pole Eestis olnud juhtumeid, kus mõnel firmal keelatakse hankel osalemine. ?Laias laastus, Eesti seaduses sellist võimalust ei ole,? tõdes ta. Küll aga pidavat Veeli sõnul olema kavandamisel eelnõu, mis taolisi juhtumeid tulevikus piiraks. ?Eelnõu on nii varases staadiumis, et ei saa kaugeleulatuvaid järeldusi teha,? lausus ta.

2003. aasta oktoobris tegi Timmerman Sten Soosaarele ettepaneku, et too esitaks firma OÜ Punane Kuubik nimel sotsiaalministeeriumile serveri CPQ Proliant ML35003 X2800 hinnapakkumise, kuid turuhinnast kõrgema hinnaga ? 92 990 krooni. Soosaar nõustus ning leping sõlmiti. Tegelikkuses ostis Soosaar serveri IT Grupist umbes 60 000 krooniga ning müüs selle ministeeriumile edasi. 30 000 krooni vaheltkasu läks Timmermanile.

Eelmise aasta mais tahtis Timmerman MicroLinkis töötanud Toomas Perilluse käest ministeeriumile uut IT turvasüsteemi. Selleks aga, et ministeerium just Perilluse käest ostaks, tahtis Timmerman oma autole umbes 20 000 krooni maksvat turbojahutajat. Perillus pidas nõu oma ülemuse Karel Kanneliga, kes tehinguga nõustus, kuid et mitte kahtlust äratada, käskis Timmerman raha teisele firmale kanda, kust selle hiljem kätte saab.

Autor: Gert D. Hankewitz