Komm kommi vastu

Keskerakonna suurim kink Kruudale sai üle antud 2003. aasta algul, kui tühjaks jäänud endisesse Kalevi kommivabrikusse Tallinnas Pärnu maanteel kolis Tallinna politseiprefektuur, rentides 8000 ruutmeetrit pinda õigusega saada lisaks veel 6000. Prefektuurile pakkus Kalevist soodsamaid tingimusi Riigi Kinnisvara AS (RKAS), kuid see lükati tagasi. Politseiprefektuuri ja Kalevi vahelise lepingu sõlmimise ajal oli siseminister keskerakondlane Ain Seppik, Tallinna prefektuuri juhtiv Kalle Laanet oli tollal küll parteitu, kuid on tänaseks samuti Keskerakonda astunud.

Sügisel 2003 kolis majja ka politseiamet ning rendilepingud liideti, siseminister oli selleks hetkeks küll vahetunud. Sellel nädalal kolib kommivabrikusse ka piirivalveamet. Kokku on kolme institutsiooni kasutada 19 500 m2 pinda, millele on sõlmitud rendileping 20 aastaks. Aastas maksab riik selle hoone rendiks ligi 40 miljoni krooni.

Tänaseks on Kruuda kommivabriku kinnistu müünud oma äripartneri Mati Tusovi firmale OÜ Raldon.

2003. aastal sõlmitud lepingu üks edasiarendustest tuli avalikkuse ette alles sellel nädalal. Mullu juulis karmistati rendilepingu tingimusi ? politseiamet ja Tallinna politseiprefektuur peavad maja omanikule OÜ-le Raldon garanteerima 11 aasta rendimaksed, kui nad otsustavad majast varem välja kolida. Esialgses lepingus oli juttu viiest aastast. Osapooled põhjendasid kokkulepet sellega, et OÜ Raldon tegi politsei juhtimiskeskusesse 7 miljoni krooni eest lisainvesteeringuid ja otsustati, et otstarbekam on pikendada leppetrahvi tähtaega, mitte suurendada üüri hinda. 7 miljoni kroonise remondi eest võttis riik endale varasemaga võrreldes potentsiaalseid lisakohustusi summas 210 miljonit krooni.

?See oli kasulik kokkulepe,? kinnitas siseministeeriumi asekantsler Merle Küngas. Tema sõnul sai politseiamet Raldonilt tasuta nende spetsiifikale sobivaks remonditud ruumid, samas tõenäosus, et lepingut rikutakse ja enne 20 aastat kuhugi kolitakse, on pea olematu.

Küngas kommenteeris ka, miks 2003. aastal otsustati valida Kalevi oluliselt kallim, mitte RKASi soodsam rendipakkumine, tuues põhjusteks senised kõrge hinnaga lepingud, probleemid haldusküsimustega ning RKASi eelduse, et politseiamet annab oma kinnisvara tasuta neile üle.

Kruuda kommid Savisaarele ja Keskerakonnale on summadelt väiksemad, kuid neid on rohkem ? kampaaniatoetus valimistel ja Keila-Joa suvila turuhinnast odavam müük. Samuti K-Kohukese-kampaania, mille seost Keskerakonnaga on partei juhid eitanud, kuid reklaamiasjatundjad seevastu üsna üksmeelselt kinnitanud.

Politseiprefektuuri ja hiljem ka politseiameti kolimine endisesse Kalevi kommivabrikusse oli tookord parim valik, mida riik teha sai. Valiku tegemise juures olid kompetentsed inimesed, kes mõistsid selle tehingu positiivset mõju. Politsei sai enda valdusesse kaasaegsed, spetsiaalselt neile kohandatud ja möbleeritud ruumid praktiliselt kesklinnas, väga hea asukoha ja logistikaga. Kinnisvarahindade tõus viimasel paaril aastal kinnitab, et riik tegi vastupidiselt enne valimisi levitatavale arvamusele hea kauba.

Keila-Joa puhkealal müüdud krundid on kõik erineva väärtusega, mida mõjutab suurus, asukoht, hoonestatus, muinsuskaitsenõuded jne. Kõik krundid müüdi kõigile ostjatele õiglase hinnaga. On meelevaldne väita, et keegi sai krundi soodushinnaga.

Samaaegselt Keskerakonna toetamisega 2003. aasta Riigikogu valimistel toetasin samas suurusjärgus ka teisi erakondi.

ASi Kohuke uus kampaania on edukas. Mina nõukogu liikmena seisan hea selle eest, et selle kampaania väljatöötajad saaksid premeeritud.

Kahju, et Äripäeva ei huvita tõde selles asjas, vaid lähtutakse vaid soovist mind diskrediteerida ja kõigutada valijate usaldust minu vastu.