Keskkonnatasude kehtestamine annab inflatsioonile kiire hoo

Oktoobrikuus riigikogus edukalt esimese lugemise läbinud keskkonnatasude seaduse eelnõu tõotab rakendumise korral alates uuest aastast kergitada kaevandamisõiguse tasude ülempiire praegusega võrreldes mitu korda.

Näiteks kaevandatud põlevkivitonni eest tuleb Eesti Põlevkivil praeguse 5,2 krooni asemel tasuda kuni 20 krooni, erikasutuses olnud kaevandusvee eest võetav tasu suureneb kuni seitse korda.

Äripäev jagab nende ettevõtjate seisukohta, kes märgivad, et keskkonnaministeeriumis valminud seadusemuudatus tuleb ootamatult ning lööb pea peale mitmete kodumaist maavara peamise toorainena kasutavate ettevõtete järgmiste aastate arenguplaanid, vähendab välisinvestorite usaldust Eesti kui soodsa majanduskeskkonnaga riigi vastu, pärsib meie ettevõtete konkurentsivõimet eelkõige välisturgudel ja kokkuvõttes kiirendab inflatsioonitempot. Kuna maavarade kasutajad on suures osas ehitusmaterjalitootjad, toob kaevetasude kergitamine paratamatult kaasa ka ehitusmaterjalide müügihinna tõusu.

Näib, et riigil on peamiselt sotsiaalvaldkonna survest tingitud praeguste ja tulevaste eelarveaukude lappimisega häda käes, sest miks muidu keskkonnaministeerium oma sajandi alguses maavarade kaevandamistasu maksumäära tõusu kavas antud lubadusi otsast sööma asub. Samas ei paista järjekordse inflatsioonimootori käivitamise taustal kusagilt välja, et selle juures oleks põhjalikult analüüsitud majanduslikku olukorda tervikuna.

Põhimõtteliselt ei ole rohkem või vähem maavarade kaevandamisega tegelevad suurfirmad ? AS Eesti Põlevkivi, AS Wienerberger, AS Tootsi Turvas jt keskkonnatasude ja -maksude kehtestamise vastu, sest keskkonnakaitse vajab tõesti senisest rohkem raha. Antud juhul on probleemid esile kerkinud selle tõttu, et keskkonnaressursse kasutavate ettevõtete hinnangul jääb etteteatamise aeg senisest oluliselt suurema maksukoormuse tekkimise eest häbematult lühikeseks. Ka ajastusega on keskkonnaministeerium mööda pannud ? soovib ju Eesti 2007. aastal euro kasutusele võtta, selle tingimus on aga madal inflatsioon.

Eesti Turbaliidu juht Erki Niitlaan toob lisaks välja asjaolu, et keskkonnamaksud ja -tasud on meil määratud tunnetuslikult, seaduse loojatel näib aga puuduvat selge ülevaade maavaradel põhinevate tootmistsüklite omahinnast. Eesti Põlevkivi on juba välja arvutanud, et kui eelnõu vastu võetakse, tuleb ettevõttel 2006. aastal maksta umbes 300 miljonit krooni kaevandamisõiguse tasudeks, mis on praegusega võrreldes kolm korda rohkem. Aseris tegutsev tellisetootja Wienerberger plaanib tuleva aasta eelarves 250 miljoni kroonini ulatuvat investeeringut tootmise ajakohastamiseks, ent kuna siiani põhineb firma tootmine vaid naabrusest kaevandataval savil, tuleb arenguplaanid Wienerbergeri turundusdirektori Eero Kotli sõnul edasi lükata. Sõnaga ? ametnikul pole suuremat aimu, kuidas ühe või teise maksu tõstmine tööstust reaalselt mõjutada võib.

Uus keskkonnatasude seadus paneb paraja põõna ka nende omavalitsuste eelarvele, kes siiani suuresti kaevandustasudest elasidki, sest nende tulubaas väheneb paarikümne protsendi võrra. Samas on ettevõtted sunnitud kulusid kokku tõmbama ? tootmist vähendama või töötajaid koondama, mis tagasilöögina pingestab kõnealuste valdade sotsiaalset olukorda.

Äripäev hoiatab, et kui kaevandamisõiguse tasu seaduse eelnõu praegusel kujul 1. jaanuarist 2006 kehtima hakkab, tuleb ümber vaadata ka tuleva aasta inflatsioonitempo prognoos, mis praegu on Hansapank Marketsi kohaselt 3,9%.