Tollimaks mõjutab tooraine hinda

Euroopa Liidus (EL) kehtib ühtne väliskaubanduspoliitika, ühtne tollitariifistik ja ühesugused tollimaksud, kusjuures viimaseid rakendatakse enamikule kaubagruppidele.

Eesti liitumine ELiga tõi kaasa imporditud tooraine kallinemise tollimaksude lisandumise võrra.

Tegemist on enamsoodus­tureziimi (MFN) tollimaksuga, mis rakendub kõigile nn kolmandatest riikidest imporditud kaupadele, mille kohta ei kehti soodustused, ning ka nendele soodustuse alla kuuluvatele kaupadele, mille impordideklaratsioonis deklarant ei avalda soovi soodustuse saamiseks.

Kaubanduslepingutest tulenevaid soodustollimakse rakendatakse kaupadele, mis pärinevad riikidest, kellega Euroopa Liidul on kehtivad kaubanduslepingud (vabakaubanduslepingud, assotsiatsioonilepingud, tolliliidulepingud jne) ja kaubad vastavad lepingutes esitatud päritolureeglitele.

Päritolu tõendamiseks kasutatakse liikumissertifikaati EUR1 või arvedeklaratsiooni.

Lisaks nimetatuile annab Euroopa Liit ühepoolselt soodustusi vähemarenenud riikidest ja arenguriikidest pärit kaupadele. Päritolu tõendatakse päritolusertifikaadiga vorm A. Kahjuks jääb tooraine sissevedu sellise soodustuse alt välja.

Otseselt on toorainega seotud nn tariifsed soodusmeetmed ? autonoomne tariifipeatamine ja autonoomne tariifikvoot.

Autonoomne tariifipeatamine on tollimaksu ajutine täielik peatamine või vähendamine toorainele, pooltoodetele ja komponentidele, mis on toor­ainena või pooltootena vajalikud kasutamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtluses ja mida ei saa hankida ELi liikmesriigist.

Autonoomne tariifikvoot on tollimaksu ajutine täielik peatamine või vähendamine teatud kaubakogusele, mis on toorainena või pooltootena vajalik kasutamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtluses ja mida saab hankida mõnest euroliidu liikmesriigist, kuid mitte ettevõttele piisavas koguses.

Autonoomset tariifipeatamist ja -kvooti rakendatakse eelkõige selleks, et Euroopa Liidu tootjad saaksid importida tootmiseks vajalikke tooraineid tollimaksusumma võrra soodsamalt.

Soodustus laieneb ühepoolselt kõikidele importijatele ega sõltu kauba päritolust või lähteriigist. Siiski kehtivad teatud piirangud.

Autonoomsed tariifipeatamised ja autonoomsed tariifikvoodid ei rakendu iseenesest, vaid neid tuleb taotleda.

Taotlused esitatakse kaks korda aastas kas rahandusministeeriumile või maksu- ja tolliametile.

Tariifipeatamised jõustuvad igal aastal alates 1. jaanuarist ja 1. juulist.

Turukaitsemeetmed on vahendid, mis annavad riikidele võimaluse turgusid kaitsta ebaausa konkurentsi või ootamatult suurenenud impordi eest.

Eraldi reeglid kehtivad põllumajandussaaduste ja -toodete impordil. Impordimaksude kehtestamise aluseks on ELi ühtne põllumajanduspoliitika.

Eriolukord kehtib ka terasetoodete impordi puhul.

Euroopa Liit rakendab teatud kolmandatest riikidest pärit terasetoodetele kvantitatiivseid piiranguid (kvoote) ning nn järelevalvet (surveillance), mis seisneb topeltkontrolli süsteemi rakendamises. Ukraina, Venemaa ja Kasahstaniga on EL sõlminud kahepoolsed terasekaubandust reguleerivad lepingud, milles sätestatakse nendest riikidest pärinevate teatavate terasetoodete aastased piirmäärad (kvoodid), mis on lubatud ELi territooriumile vabasse ringlusse importida. Kvoodi alla kuuluvad tooted on loetletud ELi määruste lisades.

Milline tollimaks importimise kuupäeval toor­ainele rakendub, on kõigile nähtav Eesti tollitariifistiku (ETT) ja ELi tollitariifistiku (TARIC) kodulehel. Näitena on kõrvalolevas tabelis toodud neli kaupa ja neile rakenduvad erinevad tollimaksud. Tooraine ostmisel sobivama hinna leidmiseks tuleks turu- ja veohindade kõrval pöörata tähelepanu ka tollimaksude muutumisele ajas.

Autor: Lidia Friedenthal