Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hansapangast võetud kodulaenud aastaga kolmandiku võrra kasvanud

    Laenu tagasimakseks võib Hansapanga klient kulutada 30 (väiksem sissetulek), 40 (keskmine sissetulek) või 50 (rikkad) protsenti oma sissetulekutest.
    Keskmine klient kulutab laenu tagastamiseks 45,6% sissetulekutest, laen makstakse tagasi keskmiselt 21 aastaga.
    Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juhataja Agnes Makk ütles, et selliseid, 6000- kuni 9000kroonise netopalgaga laenukliente on Hansapangal umbes kolmandik, üksikisikute ja leibkondade lepingud jagunevad aga umbes pooleks. Samas ütles Makk, et kuigi pooled lepingud on sõlmitud ühe laenusaajaga, on umbes kolmandikul laenajatel ka abikaasa või elukaaslane.
    Hansapank teatas eile uuest, osaliselt fikseeritud intressiga kodulaenust, mille puhul saab klient ise määrata, kui suure osa laenust ta võtab fikseeritud ning kui suure osa ujuva intressimääraga. Seni pakuti vaid ujuva või fikseeritud intressiga kodulaenu.
    Samas tunnistas Hansapank Eesti peadirektor Priit Põldoja, et inimestel, kes on sissetuleku poolest veidi paindlikumad (st kes on veidi rikkamad ? toim.), ei ole mõtet intressi fikseerida. ?Kui on paindlikkus sissetulekutes ja säästudes olemas, siis finantsiliselt pole mõistlik,? ütles Põldoja.
    Kui SEB Ühispank teatas eelmisel nädalal, et Eestis on veel 50 000 laenuvõimelist perekonda, siis Hansapanga uuringu kohaselt on võimalik väljastada veel 100 000 eluasemelaenu. Põldoja ütles, et Hansapank selgitas selle maksu- ja tolliametilt saadud inimeste avalike sissetulekuandmete põhjal. ?Vaatasime, et laenuvõime on veel vähemalt sajal tuhandel inimesel,? ütles Põldoja. ?Kas ka tahe, on iseasi.?
    Põldoja sõnul on senine Eesti laenuturu kasv on olnud tingitud sissetulekute kasvust ja strukturaalsetest muutustest, nagu näiteks laenutähtaeg ja intress. ?Laenutähtaja pikenemise ja intresside alanemise potentsiaal hakkab ammenduma,? ütles Põldoja. ?Edaspidi saavad mahud kasvada eelkõige tänu sissetulekute kasvule, järelikult lähiaastatel laenu kasvutempo paratamatult aeglustub.?
    Põldoja ütles ka, et kui laenumahud kasvavad sissetulekutest oluliselt kiiremini, tekib turu ülekuumenemise oht. ?Seni võetud laenukohustused on jõukohased praegu ja ka intressi väikese tõusu puhul, samas 2protsendipunktine tõus vähendab turupotentsiaali.?
    SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktori asetäitja Riho Unt ütles, et sarnast intresside tõusu riski maandamise võimalust, nagu Hansapank eilsest pakub, kirjeldas SEB Eesti Ühispank juba eelmisel suvel. ?Seetõttu on SEB Eesti Ühispanga jaoks tegemist juba osaliselt kasutusele võetud suunaga,? ütles Unt. ?Siiski on enamik kliente, kes usuvad intresside tõusu, soovinud intressi fikseerimist kogu laenusumma ulatuses. Sellele vaatamata on vastavat lahendust võimalik kasutada kõigil SEB Eesti Ühispangast eluasemelaenu võtvatel ja juba võtnud klientidel.?
    Undi sõnul on sisuliselt tegemist kompromissiga ujuva ja fikseeritud intressi vahel. ?Risk on paremini maandatud kui ainult ujuva intressimäära kasutamisel ning lahendus on odavam kui kogu laenu intressi fikseerimisel,? tunnustas Unt konkurendi toodet. ?Siiski pakub täielikku kindlust intressimäära suuruse, seega ka laenumakse ja intressikulu osas, ainult fikseeritud intressimäär.?
    Keskmist laenu ja laenuklienti iseloomustavate numbrite kohta ütles Unt, et numbrid on samad ka SEB Eesti Ühispanga poolt vaadatuna.
  • Hetkel kuum
Maailma suurima krüptobörsi juht: 2022 oli krüptole vastupidamise aasta
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Seitse soovitust edukaks koondamiseks
Töömaastikku räsivad esimesed suuremad koondamislained ja paljud ettevõtted on tööinspektsioonile juba märku andnud järgmistest koondamisplaanidest.
Töömaastikku räsivad esimesed suuremad koondamislained ja paljud ettevõtted on tööinspektsioonile juba märku andnud järgmistest koondamisplaanidest.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Olulisemad uudised

Viljakasvatajad said eelmisel aastal hea saagi
Eelmise aasta lõplik teraviljasaak oli 19% varasemast aastast suurem ja seda veidi vähenenud kasvupinnast hoolimata, kartulisaak kasvas ligi 10%, kaunvili tegi aga saagirekordi, teatas statistikaamet.
Eelmise aasta lõplik teraviljasaak oli 19% varasemast aastast suurem ja seda veidi vähenenud kasvupinnast hoolimata, kartulisaak kasvas ligi 10%, kaunvili tegi aga saagirekordi, teatas statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.