Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ärimehed hädas Läti lennufirmaga

    Sõõrumaa sõnul lendab suuresti Läti riigile kuuluv lennufirma klientidele müüdud piletitest hoolimata täpselt siis, mil ise heaks arvab. ?Pean 25. novembril Riiga minema, mul on seal kell 16.00 väga tähtis kohtumine, samal õhtul kell 20.00 on tähtis kohtumine Tallinnas, lennuk pidi Riiast väljuma 18.35, aga nad teatasid just, et lennuk väljub hoopis 16.25,? rääkis Sõõrumaa eelmisel reedel ning soovitas teisteltki tihti Riiga-Vilniusesse lendavatelt inimestelt küsida.
    Teisipäeva õhtupoolikul helistas Sõõrumaa veel kord ning ütles, et jälle on airBalticuga probleeme, et ?tema inimesed? ei saa Riiast tagasi. ?Kell 16.25 pidi lennuk tulema, aga nüüd öeldi, et tuleb hoopis 19.00!? ütles Sõõrumaa pahaselt. ?Nad ei jäänud ootama, tellisid endale auto vastu ja tulevad autoga, ei tea, kas nad just kiiremini saavad, aga saavad vähemalt kindlasti kohale.? Sõõrumaa lisas, et endale pidi ta tänaseks Riias käiguks lennuki rentima.
    Küsimusele, kas ta pole mõelnud endale lennukit soetada, vastas Sõõrumaa eitavalt. ?Ütleme nii, et ma ei ole sellisel järjel,? vastas Sõõrumaa.
    Probleeme lätlaste lennukompaniiga kinnitas ka üks ühe väga suure ehitusfirma tippjuhtidest. ?Põhimõtteliselt ühinen Urmasega, oleks see siis üks kord või kaks korda või oleks põhjendused...,? ütles mees. ?Lennud on hilinenud ja mitte vähe. Näiteks ükskord tahtsin sõita Riiast Vilniusesse, aga sattusin selle asemel hoopis Tallinna, kus päev läbi oodanud inimesed peale korjati ja siis lõpuks hilja õhtul Vilniusesse toimetati.?
    Tuntud ehitaja sõnul oli ajal, mil Estonian Air veel Riiga-Vilniusesse lendas, mingisugunegi valikuvõimalus. ?Üks teine kord lendasime jälle Riiast Tallinnasse, siis oli lennukis miskipärast palju inimesi, kes tahtsid hoopis Helsingisse ja isegi Stockholmi lennata. Minu kõrval istus üks Soome härrasmees, kes pooletunnise lennu sisustas lennufirma juhtidele kaebekirja kirjutamisega,? tuli talle teinegi kurioosum meelde. ?Kõikidel ju juhtub, aga kui sellele ei eelne või ei järgne õiendusi... Korralagedus peaks lõppema!?
    Leedulaste kalatööstusele Viciunai kuuluva Paljassaare Kalatööstuse juht Mauno Leppik kulutab samuti tihti airBalticu lennukite istmekatteid. Temal on vaid korra probleeme olnud. ?Jah, korra, aga see ei olnud midagi hullu. Käesoleva (eelmise ? toim.) nädala teisipäeval jäeti ära Vilniuse?Tallinna keskpäevane lend,? ütles Leppik. ?Samas, sellest teatati nädalapäevad ette ning pilet tehti ümber õhtusele lennule.?
    Lennufirma põhjendas viimase aja segadusi lennukite defitsiidiga. ?Me vabandame reisijatele väljumisaja muutusest põhjustatud ebamugavuste pärast. airBalticu talvine lennuplaan koostati eeldusel, et ettevõtte lennukipark täieneb novembri algul veel kahe Fokker 50 lennukiga. Paraku lükkus lennukite tarnimine aga airBalticust sõltumatutel asjaoludel edasi,? ütles airBalticu asepresident korporatiivkommunikatsiooni alal Vija Dzerve. ?Seetõttu läheb airBaltic talvisele lennuplaanile üle 28. novembril, mitte 14. novembril, nagu algul kavandatud.?
  • Hetkel kuum
Maailma suurima krüptobörsi juht: 2022 oli krüptole vastupidamise aasta
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Seitse soovitust edukaks koondamiseks
Töömaastikku räsivad esimesed suuremad koondamislained ja paljud ettevõtted on tööinspektsioonile juba märku andnud järgmistest koondamisplaanidest.
Töömaastikku räsivad esimesed suuremad koondamislained ja paljud ettevõtted on tööinspektsioonile juba märku andnud järgmistest koondamisplaanidest.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Olulisemad uudised

Viljakasvatajad said eelmisel aastal hea saagi
Eelmise aasta lõplik teraviljasaak oli 19% varasemast aastast suurem ja seda veidi vähenenud kasvupinnast hoolimata, kartulisaak kasvas ligi 10%, kaunvili tegi aga saagirekordi, teatas statistikaamet.
Eelmise aasta lõplik teraviljasaak oli 19% varasemast aastast suurem ja seda veidi vähenenud kasvupinnast hoolimata, kartulisaak kasvas ligi 10%, kaunvili tegi aga saagirekordi, teatas statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.