Tormijooks aktsiatele suurendab repotehingute mahtu

?Repode äri on hakanud taas vaikselt hoogu koguma,? sõnas Hansabank Marketsi intressitoodete kauplemise osakonna juht Allan Marnot. Põhjuseks peab ta positiivset meeleolu aktsiaturul. ?Aktsiad peavad ikkagi rohkem tõusma, kui on laenukulu.? Hansapangas on aktsiate tagatisel võetud laenude intress 7, LHV-s 12% kandis.

Marnoti sõnul ei ole praegu olukord kaugeltki sarnane 1997. aasta mulliga. Tol ajal repotasid ka strateegilised investorid. Samuti on inimeste varad rohkem hajutatud.

Sihtotstarve ei ole piiratud, võimalust aktsiate tagatisel laenata kasutatakse ka näiteks lühiajaliste äriplaanide tarbeks.

Kui investor ei taha olemasolevatest aktsiatest loobuda, on mõtet uusi aktsiaid olemasolevate tagatisel osta. ?On neid, kes on teinud reposid juba aastaid ja Hansapanga aktsiaid kasutati uute aktsiate katteks.?

Kui Hansapanga aktsiate alt raha vabanes, kadus ka vajadus uute aktsiate ostmiseks raha laenata. Pärast Hansapanga lahkumist börsilt tuli ka repotehingute mahtudesse langus sisse. ?Praegu on Starman ja Tallinna Vesi üsna palju raha ära inimestelt ära võtnud,? möönis Marnot. Sellele lisandub veel börsile tulev Tallink. Tallinki aktsiate märkimiseks on investorid juba hakanud võimendust kasutama.

?Meid huvitaks kindlasti, et investorid võimendaksid nägemust,? ütles SEB Ühispanga maakler Keili Oja. Ta lisas, et võrreldes 1997. aastaga tehakse reposid vähe. Seda, et tagatiseks olevad aktsiad hinna languse tõttu müüki lähevad, väga ei juhtu, kliendiga saadakse enne kokkuleppele.

?Minu mäletamist mööda oleme ühel korral positsiooni sundlikvideerinud, kui klient ei reageerinud korduvatele märguannetele,? ütles LHV maakler Henno Viires.

LHV reeglite järgi lähevad tagatiseks pandud aktsiad sundlikvideerimisele, kui nende osakaal langeb alla 35% portfellist. ?Väga tähte ei näri, kui osakaal on päevasiseselt 34,99% peal, siis automaatselt ei sulgeta,? rääkis Viires.

Kliendid kasutavad seda võimalust päris aktiivselt. ?Mõnel kliendil on aga kogu aeg võimendus üleval,? lisas Viires.

Repotehing on aktsiate tagatisel laen. Sõna ?repo? tekitab hirmuvärinaid, sest repotehingute vale kasutamise ja järjest kasvanud ahnuse tõttu põletasid paljud aktsiakauplejad 1997. aasta börsikrahhi ajal näpud. Just repotehingud olid need, mis panid 1997. aastal veerema börsikrahhi lumepalli, kui võeti ohtralt laenu väärtpaberite tagatisel.

Sellist mulli nagu 1997. aastal asjatundjad õnneks tekkimas ei näe.

1997. aastal Tallinna börsil aktiivselt tegutsenud investor Raivo Raigna ütles tänavu aasta alguses Äripäevale, et tema on veendunud, et Tallinna aktsiaturu kukutasid toona just need, kes mängisid laenatud rahaga ehk panustasid repotehingutele.

1997. aasta börsikrahh on jätnud eestlase mällu valusa jälje: paljud investorid kaotasid siis raha ja see on eestlaste hulgas tekitanud mulje börsist kui ohtlikust kohast.

Enamasti oli siis peamine rahakaotuste põhjus liigne ahnus: optsioonide ja repotehingutega mindi püüdma liiga suurt kala.

Kui eesmärgiks on raha lühikese ajaga kahekordistada, siis peab olema ka valmis kogu rahast ilma jääma.

Autor: Lauri Matsulevit?