Euroopa Keskpanga intressitõus kasvatab eestlaste laenukulu

Trichet kergitas baasintressi 0,25 baaspunkti võrra, 2,25 protsendini. Viimati tõstis Euroopa Keskpank (EKP) intresse viie aasta eest, börsibuumi aegu 2000. aastal. Euroopa Keskpanga määratud baasintress on aluseks Euroopa Liidu liikmesriikide pankade laenuintressidele, sest just selle intressiga saavad pangad keskpangalt lühiajalist laenu.

Eesti kommertspankade baasintressiks olev kuue kuu Euribor on tänavu juba tõusnud. Osaliselt oli kuue kuu Euribori tõusu EKP baasintressi tõstmine juba sisse arvestatud. Aga kui EKP jätkab ka järgmisel aastal intresside tõstmist, on ka edaspidi oodata kuue kuu Euribori tõusu ja laenu võtnud inimeste kulu kasvu.

?Intressid on siiani olnud ajalooliselt madalaimal tasemel,? põhjendas Trichet oma otsust pressikonverentsil. Ta andis mõista, et investorid ei peaks sellest otsusest eeldama, et edaspidi on oodata ?intresside tõstmise seeriat?.

Intresside tõstmise otsuse taga on EKP soov ohjata inflatsiooni, mille hoidmise nõutud 2 protsendi tasemel on ohtu seadnud kiiresti kerkinud nafta hind ning suur hulk ringluses olevat raha. Nafta hind on tänavu Londoni toorainebörsil kerkinud ligi kolmandiku võrra. Raha pakkumise kasv, mis on EKP hinnangul tulevase inflatsiooni mõõdupuu, on eelistatud piiri ületanud juba alates 2001. aasta maist.

EKP ennustab, et inflatsioon ületab 2006. ja 2007. aastal lubatud normi, ütles Bloombergile eile Euroopa pangandusringkondadele lähedalseisev isik.

Oma otsusega intresse tõsta ignoreeris Trichet euroala rahandusministrite soovi jätta intressid samale tasemele, et anda Euroopa Liidu vanadele liikmesriikidele aega pisut suuremaks majanduskasvuks ja kosumiseks. ?Pean kaheteistkümne euroala riigi majandusi veel liiga hapraks intresside tõstmiseks,? ütles Luksemburgi rahandusminister Jean-Claude Juncker.

?Ma ei näe palju häid põhjusi hetkel intresside tõstmiseks,? kommenteeris otsust panga BNP Paribas varahalduse analüüsi- ja strateegiaüksuse juht Patrick Mange. ?Euroopa Keskpank vaatab liiga jäigalt vaid inflatsioonikriteeriumile,? lisas ta.

Analüütikud ootavad, et Euroopa Keskpank tõstab ka järgmisel aastal intresse korra või kaks.

Kõik 57 analüütikut, keda uudisteagentuur Bloomberg eelmisel nädalal küsitles, ootavad, et intressimäärasid tõstetakse 0,25 protsendipunkti võrra. Samal arvamusel olid ka kõik uudisteagentuuri Reuters küsitletud 63 analüütikut. Lisaks ootab enamik neist, et järgmine intresside tõstmine 0,25 protsendipunkti võrra tuleb tuleva aasta esimesel poolel ja et tuleva aasta septembri lõpuks on intressimäär 2,75 protsenti.

Investeerimispanga Merrill Lynch Euroopa peaökonomist Ian Stewart märkis, et EKP tõstab järgmisel aastal intressimäärad 3,5 protsendini.

Veidi madalamaid intressimäärasid ootab konkurendi Lehman Brothersi Euroopa peaökonomist Michael Hume, kes ootab, et EKP tõstab järgmisel aastal intressimäärasid vaid korra ning tuleva aasta lõpus on määraks 2,5 protsenti.

Trichet, kes asus Euroopa Keskpanga presidendi kohale 2003. aastal pärast eelkäija Wim Duisenbergi lahkumist, pole seni Euroopa intressimäärasid muutnud.

Pankade hinnangul valitseb laenuvõtjate seas tugevalt positiivne meeleolu, vaatamata intresside tõusule end tulevikuraskuste vastu veel ei kindlustata.

?Enamik laenuvõtjaid on tuleviku suhtes väga optimistlikult häälestatud,? tõdes

Nordea Panga jaepanganduse juht Toivo Annus. Laenajate põhiliseks sooviks on saada võimalikult väikest omafinantseeringut ja hetkeintressi. ?Hetkel on laenuturg selgelt ostjaturg ja elab peamiselt olevikus,? rääkis Annus.

?Majandus kasvab, inimeste sissetulekud kasvavad, kindlustunne tuleviku suhtes on tugev,? iseloomustas Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juhataja Agnes Makk. Intressitõusu ootuses küsib kaks kolmandikku laenuvõtjatest küll fikseeritud või osaliselt fikseeritud intressiga kodulaenu pakkumist, kuid sellist laenu võtab suhteliselt vähe inimesi.

Makk ütles, et tänasesse Euribori on baasintressi tõus juba sisse arvestatud.

Need pangakliendid, kes võtsid kodulaenu rohkem kui kuus kuud tagasi, peavad järgmisel intressiperioodil maksma juba vähemalt 0,5% kõrgemat lõppintressi kui algselt plaanitud, selgitas Annus laenuvõtja rahakotile avaldunud mõjusid.

Nordeas tegeleb laenunõustamisega umbes 60 inimest. Selle aasta jooksul pole nõustajaid juurde võetud. Sampos töötab praegu kodulaenude alal 30 finantsnõustajat ja 15 laenukonsultanti.

Samal ajal kui Euroopa Keskpank teatas intresside tõstmisest esimest korda viie aasta jooksul, on USA keskpank ehk Föderaalreserv mõista andnud, et intresside tõus USAs pidurdub.

Föderaalreserv hakkas intresse tõstma eelmise aasta juunis, kui baasintress oli 1 protsent. Poolteise aasta jooksul on USAs intresse tõstetud 12 korda, 4 protsendini.

1. novembril teatas Föderaalreserv, et lähiajal on kavas intressipoliitika väljavaadet muuta, oodatakse, et intresside tõstmise tsükkel lõpeb järgmisel aastal.

Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet ütles eelmisel nädalal Euroopa Parlamendi ees esinedes, et intressitõstmise seeriat Euroopas oodata ei ole, kuigi pole välistatud, et intresse tõstetakse veel ? keskpanga intressipoliitika on mõeldud eelkõige inflatsiooni ohjamiseks, liiga kiirest majanduskasvu märke Euroopa suuremates tööstusriikides näha ei ole.

Tuleb arvestada, et USA ja Euroopa keskpangad alustasid intressipolitiika rakendamist erinevatelt stardiplatvormidelt.

USA Föderaalreserv hakkas intresse tõstma tingimustes, kus need olid 1% peal. Euroopa keskpanga baasintress oli enne eilset 2%, kuigi ka see on kuue kümnendi madalaim tase. Seetõttu oli Föderaalreservil vajadus agressiivsemalt tegutseda.