Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    DHL on kasvanud logistikaturu liidriks

    DHLi asutasid 1969. aastal USAs San Franciscos kolm meest, kelle nimede esitähtedest ? Dalsey, Hillblom ja Hill ? DHLi nimi ka tuletati. 1988. aastal oli firmal juba 16 000 töötajat, praegu on neid 10 korda rohkem. 2002. aastal läks DHL Saksa postifirma Deutsche Post World Neti omandusse.
    Detsembri keskel sai Deutsche Post endale veel ühe tütarfirma ? Briti logistikahiiglase Exel, mis oli noteeritud Londoni börsil ning osteti aktsionäridelt välja. Edasi tegutseb Exel DHLi koosseisus, selle liitmine DHLiga annab viimasele igal juhul kaalu juurde. Samuti ka emafirmale Deutsche Post.
    Kui Deutsche Posti kontserni käive möödunud aastal oli 43 miljardit eurot ja grupis töötas 380 000 inimest, siis koos Exeliga on firmas tööl 500 000 inimest ning käive tuleb 55 miljardi euro kanti. DHLis on töölisi 285 000.
    Nüüd näitab Deutsche Post, et on maailma esimene logistikafirma mere- ja ookeanikaubanduse ning lepingulise logistika osas. Tütarfirma DHLi käes peaks pärast Exeliga ühinemise tehingut olema 11,6% ülemaailmsest lennutranspordist, 8,7% ookeani- ja merevedudest ning 4,8% lepingulisest logistikast.
    Mistahes transpordiettevõte on sõltuv kütusehinnast, sealhulgas ka DHL. Kuigi peaaegu kõigi transpordiliikide puhul kasutatakse vedudeks allhankijaid, on transpordikulud DHL Eesti juhi Janne Tulviku sõnul kuluartikkel number üks. Mis tähendab, et nii allhankijate, partnerite kui ka DHLi endi kulutusi mõjutavad oluliselt kütuse maailmaturu hinna muudatused.
    Kütusehinna kõikumisest tulenevate riskide maandamiseks kasutab DHL kogu maailmas kütuse hinnalisa, mida siis igakuiselt vastavalt kütusehinna muudatustele üle vaadatakse. See tähendab, et kliendi jaoks liigub teenuse hind vastavalt kütusehinna kõikumisele.
    Eestis kinnitas DHL kanda 1993. aastal, esimene saadetis toimetati Eesti kliendini aga varem, 1991. aastal. 2004. aastal toimus ametlik liitumine Danzas ASiga.
    Janne Tulviku sõnul on logistikavaldkond kindlasti kasvav majandussektor.
    ?Eesti puhul annab veel erilist hoogu juurde meie majanduskasv ? lõppeva aasta mahud on olnud väga head,? kiitis Tulvik.
    Pärast Euroopa Liitu astumist võib siiani täheldada just väiksemate saadetiste kiiremat kasvu, seda eriti ekspressteenuse puhul.
    Deutsche Posti jaoks on valikud valuliselt lihtsaks tehtud. Algselt pidi ettevõtte postikande monopol Saksamaal lõppema 2008. aastal. Nüüd tahavad seaduseloojad seda veelgi varem lõpetada.
    Deutsche Postile ei tule monopoli kaotamise kava välguna selgest taevast. Ettevõte on töötanud selle teadmisega juba mõnda aega. 2002. aastal ostis Deutsche Post World Net DHLi. Sel aastal liideti ettevõttega Briti logistikafirma Exel.
    Arvestades ka Exeli liitmise mõjuga, tuli 2004. aastal ettevõtte 52,2 mld euro suurusest käibest ekspressteenustest 33%, logistikast 29%, postiteenusest 24% ja finantsteenustest (Postbank) 14%.
    Nagu näha, on ettevõte käibe osas suutnud end kirjakande sõltuvusest vabastada. Võttes ette 3,6 mld euro suuruse tegevuskasumi, nähtub, et ettevõte on jätkuvalt väga sõltuv oma monopoolsest staatusest. Vaatamata tegevuste hajutamisele ja postiteenuste osakaalu vähendamisele andsid postiteenused 57% tegevuskasumist. Finantsteenused andsid 19 protsenti kasumist, logistika 14% ja ekspressteenused 10% kasumist.
    Ei paneks imestama, kui postifirmal on sarnased probleemid Deutsche Telekomiga. Enne ettevõtteks saamist töötati riigiasutuses teenistuslepingu alusel. Teenistuslepingute alusel töösuhte lõpetamine on Saksamaal oluliselt keerulisem, kui sama tegevus töölepingu alusel. Ilmselt on ka ettevõtte poole miljoni suurune töötajate arv osalt seletatav just Saksa tööjõuturu jäikusega.
    Et aga jutt ei lõpeks kurvalt, siis aktsia on analüütikute seas kõrgelt hinnatud ? 20 analüütikut soovitavad aktsiat osta, 9 hoida ja vaid üks müüa.
    Aasta algusest on aktsia hind kerkinud 15 protsenti.
    Autor: Lauri Matsulevit?
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Fordi tegevjuht: jätsime kaks miljardit kasumit lauale
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.