EL lükkas eurokontrolli edasi

Esmaspäeval otsustas Euroopa Liit anda Eestile hingetõmbeaega ning lükata nelja kuu võrra edasi algselt juulikuuks planeeritud hinnangu andmine sellele, kas Eesti on euro kasutusele võtmiseks valmis.

"Tänaseks on olemas kokkulepe, et euroalaga liitumist taotlevate riikide korraline hindamine toimub sel sügisel," kinnitas Eesti Panga asepresident Andres Sutt algselt uudisteportaali Bloombergi vahendusel tulnud uudist.

Suti sõnul on see Eestile ainult positiivne, et juulikuusse planeeritud kontroll ning hinnangu andmine edasi lükatakse, sest see annab riigile aega inflatsiooniga pikemalt tegeleda. "Eesti inflatsioonimäär on olnud oodatust kõrgem, seda eelkõige mullu suvel toimunud kütusehindade järsu tõusu tõttu. Inflatsioonitempo on langenud alates oktoobrist ning see suundumus jätkub," lisas Sutt ning avaldas lootust, et uueks ELi määratud ajaks on inflatsioonitase kontrolli alla saadud.

Kas see ka nii läheb, Sutt öelda ei osanud, ning viitas vaid märtsis koostatavale majandusprognoosile, kust asi peaks selguma.

Küsimusele, kas riik jõuab eurorahatähed õigeks ajaks valmis meisterdada, kui euroga liitumise otsus alles oktoobris tuleb, vastas Sutt, et ettevalmistused selleks käivad.

Rahandusminister Aivar Sõerd ütles eile Bloombergis, et Eesti inflatsioon peaks püsima nii sel kui ka järgmisel aastal 3 protsendi ligidal. Sõerd lisas, et Eestit karistatakse majandusedu eest. "Inflatsioon ei ole halva või kohatu majanduspoliitika tulemus," lisas ta.

Sama kinnitab ka UniCredito Italiano SpA analüütik James Oates. Tema sõnul kehtestati eurokriteeriumid peamiselt Saksa keskpanga initsiatiivil. "Kriteeriumid ei vasta reaalsule," ütles Oates Bloombergile. "Nad on pärit perioodist, mil sakslased eelistasid stabiilsust kõigele muule."

Euroopa Komisjon prognoosib selleks aastaks Eestile 7,2protsendilist majanduskasvu, mis on ligi neli korda kõrgem kui eurotsooni 1,9 protsenti

Autor: Gert D. Hankewitz