Kohtla-Järve Ossipenko haardes

Iga Kohtla-Järvele makse maksev linnakodanik annab piltlikult öeldes iga kolmanda krooni Ossipenkole, viimase viie aastaga on endine Jõhvi politseikomissar linnalt saanud 139 miljonit krooni, keskmiselt 28 miljonit aastas. Linn kogub maksudest aastas veidi üle 100 miljoni krooni.

Ossipenko jõuline tegutsemine Ida-Virumaal pole jäänud tähelepanuta. Möödunud kolmapäeval Riigikogu infotunnis arupärimistele vastates teatas justiitsminister Rein Lang, et Nikolai Ossipenko firma N&V tegevus on politsei ja prokuratuuri huviorbiidis, samuti uurib N&V tegevust maksu- ja tolliamet, sest kahtlusi on tekitanud tõsiasi, et enamik firma töötajaist saab kõigest miinimumpalka.

Maksuametist anti teada, et pooleliolevaid kohtuasju ei ole ja ülejäänu on juba saladus.

Muidugi võib öelda, et AS N&V teeb selle raha eest ka palju tööd, puhastab ja remondib teed, bussipeatused, pargipingid, hooldab kalmistut. Käisin ise vaatamas ja möödunud kolmapäeval olid Kohtla-Järve tänavad tõepoolest päris korralikult lumest puhtaks lükatud.

2004. aastal osutas Ossipenkole kuuluv N&V AS linnale teenuseid ca 35,1 miljoni krooni eest, kasumit teenis ettevõtte ligi 27 miljonit. Ettevõttes töötas 95 inimest ja nende keskmine palk ulatus miinimumpalgaga täpselt samale joonele. Ka aasta varem oli ettevõtte töötajate keskmine palk riigis kehtiva miinimumpalgaga võrdne.

Geniaalsele äriplaanile lisab vürtsi tõsiasi, et AS N&V võidab mõistlikku hinda pakkudes linna korraldatud hanke, kuid hiljem tellib linn ettevõttelt hulgaliselt lisatöid. Näiteks aastail 2000-2005 (I-III kvartal - toim.) on Kohtla-Järve maksnud ASile N&V lepinguliste tööde eest 69,6 miljonit ja lisatööde eest veel 69,5 miljonit krooni.

Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov ütles eile, et ei politsei ega prokuratuur ei ole oma uurimisega veel linnavalitsusse jõudnud, kuid ta ei karda midagi. "Miks me peaksime kartma, ega see pole esimene kord, kui neid asju uuritakse, see võib olla juba kolmas kord. Nii majanduspolitsei kui ka riigikontroll on uurinud ja kõik on korras olnud," selgitas Solovjov.

Tellitavate lisatööde mahu kohta ütles linnapea, et neid tellitakse nii palju, kui lepingutes ette nähtud, ja alati esitatakse enne tööde tellimist ka hinnakalkulatsioon. "Kui nende pakutud hind ei sobi, siis tellime töö kelleltki teiselt," ütles Solovjov ning kinnitas, et on siiamaani ASi N&V tegevusega rahul.

Endine Ida-Viru maavanem, Riigikogu liige Rein Aidma ohkas Ossipenkost rääkides sügavalt: "Jõhvit ootab ees kohtlajärvestumine." Said ju Ossipenko ja tema jüngrid sügisel Jõhvi volikokku. "Mingil hetkel võib nii mõnigi olla äraostetav," ennustas Aidma.

Jõhvi parempoolsete poliitikute arvates soovib Ossipenko omandada Jõhvile kuuluvat osalust Ida-Virumaa ainsas euronõuetele vastavas prügilas. Ka Aidma on neid jutte kuulnud ning jagab muret. Viie omavalitsuse loodud ning lähitulevikus kogu Ida-Virumaa prügi ladestama hakkavast prügilast on Ossipenko juba osa kätte saanud - Kohtla-Järve linn müüs 2004. aastal oma 12,5protsendilise osaluse 1,3 miljoni krooni eest parima pakkumise teinud Ossipenkole.

Jõhvi uus vallavanem Tauno Võhmar ütles, et nii endine Jõhvi vald kui ka Jõhvi linn tellivad praegu lumekoristusteenust ASilt N&V. "Teema oli siin teravalt üleval, kuid teist firmat valida ei ole alust, sest N&V tegi kõige odavama pakkumise," ütles Võhmar. Spekulatsioonile, et kas äkki Ossipenko tegi meelega üliodava pakkumise, lootes, et saab tulevikus Jõhviski teise poole rahast lisatöödega kätte, vastas Võhmar, et tema ei julgeks seda küll väita. "Aga meelsus on volikogus küll praegu selline, et ei tekiks Kohtla-Järvega sarnast situatsiooni," kirjeldas Võhmar, kes ise eelistab erapooletuks jääda. "See koalitsiooni seobki!" Jõhvile kuuluva prügilaosaluse võimalikku Ossipenkole müüki ta aga ei usu.

Tallinnas tänavaid puhastava ASi Teho juhatuse liige Enn Proosväli ütles, et võib sellisest rentaablusest vaid und näha. "Pagana hea äriplaan peab tal ikka olema - meie vaevleme 5-20protsendise rentaablusega, kui on lumine ja pikk talv, siis on ka rentaablus väike," ütles Proosväli. "Ju me siis ei oska tööd teha."

Proosväli rääkis ka, et on korra, aastal 2002, ka Kohtla-Järvel käinud hanketingimusi välja võtmas, kuid talle vihjati seal, et ei ole mõtet pakkumist tehagi. Eelmisel sügisel toimunud hange käinud aga nii kiiresti, et AS Teho ei jõudnudki pakkumiseni.

"Ja see tööliste palk, meil kulub umbes samale hulgale töötajatele palga maksmiseks aastas 10 miljonit krooni rohkem," imestas Proosväli. "Ma oleks valmis nad kõik praegu sellise palgaga tööle võtma, lisaks annaks prii öömaja ja sõidutaks nädalavahetusteks koju kah!"

Ossipenko ise ajakirjanikuga kohtuda ei taha. "Ausalt öeldes ei ole ma kohtumisest huvitatud, ja ma ei usu ka, et te sellise artikli kirjutate. (Ütlesin, et tahan temast kui Ida-Virumaa parimast ärimehest artiklit kirjutada - V. P.) Ei ole vaja põhjendada, ma ei usu teid," ütleb Ossipenko ja naerab.

Mõni päev hiljem uuesti helistades palub mees küsimusi faksile. Saadan. "Sain teie küsimused kätte, ma nüüd tean, mis suuna võtsite.Ma ei tea, kust te üldse sellised andmed võtsite. Mu juristid vaatavad need küsimused läbi," põhjendab mees, kes käib Ida-Virumaa ajalehega aprillinalja pärast kohut, kohtumisest keeldumist.

Kuidas on võimalik, et üks omavalitsus tellib peaaegu kõik tööd vaid ühelt firmalt?

Kuidas on võimalik, et see firma teeb tööd kohutavalt hea rentaablusega?

Mis Te ise arvate, kui AS N&V tegutseks näiteks Tallinna või Tartu kommunaalteenuste turul, kas tal oleks siis võimalik säärast rentaablust saavutada?

ASi N&V majandusaasta aruannete järgi töötavad Teie töölised keskmiselt miinimumpalga eest, kas nad on oma palgaga rahul?

Olete võitnud palju Kohtla-Järve linna väljakuulutatud hankeid ning hiljem sõlminud linnaga lisatööde lepinguid, mis teevad töö märgatavalt kallimaks. Äkki õpetate teisi ka, kuidas selliseid lepinguid sõlmida?

Kuulsin, et olete ka Jõhvi linnale teenust osutama hakanud. Kas see vastab tõele?

Kas Te sooviksite võimaluse korral ka Jõhvi osaluse Uikala Prügilas ära osta?

Saatsin tuntud ettevõtjaile sellise kirja:

Kui üks ettevõte osutab ühele omavalitsusele kommunaalteenuseid ning on viimased viis aastat tegutsenud keskmiselt 49protsendise rentaablusega, siis kui ausa äriga saab tegemist olla? Lisama peaks veel, et kogu omavalitsuse aastaeelarvest kulub sellele ettevõttele teenuste eest tasumiseks ca 20%.

Mis Te arvate, kas selline asi on tänapäeva Eestis võimalik?

Kas Teie tahaksite selle ettevõtte ainuomanik olla?

Jaanus Rahumägi, ettevõtja ja Riigikogu liige

Kõrge rentaablus ei ole veel iseenesest kuritegu. Kui aga ümbritsev turukeskkond ei tohiks seda võimaldada, peab sellele olema veel mingi majanduslik seletus. Kui seda ei ole, järelikult toimib legaalne majandus avalikult illegaalse majanduse reeglite järgi.

Eeldatavasti on kuskil teenuse osutamise ahelas kuritegu või nn poliitiline rahapesu, mis võib olla jällegi "juriidiliselt korrektne". Näiteks hoitakse maksumaksja raha eest eraettevõttes kunstlikult kõrget rentaablust eesmärgil samast ettevõttest või selle omanikult andjale osa raha tagasi saada. Kas läbi mingi annetuse või "sõbralikust" ettevõttest mingi muu teenuse ostmise kaudu või legaalsel eesmärgil toetada mingit poliitilist jõudu.

Mina tahaksin ilmtingimata sellise ettevõtte ainuomanik olla, mis töötab 49% kasumiga.

Viktor Siilats, maismaa- ja veesõidukite müügiga tegelev ettevõtja

Lühemalt öeldes tähendab see seda, et omavalitsuse eelarvest läheb 10% kellegi tasku.

Kas selline asi on Eestis võimalik? Loomulikult, Eestis on kõik võimalik. On hullemaidki asju nähtud.

Ma ei tahaks olla selliste ettevõtete ei ainu- ega ka kaasomanik, sest et esiteks, selline raha ikkagi haiseb, ja teiseks, mind pandaks lihtsalt kinni.

Soovin kindlasti rõhutada, et ma tõepoolest ei tea, mis ettevõtte või mis omavalitsusega on tegu ja vastan n-ö hüpoteetilisele küsimusele.