Beebihummer H3

H3 on Hummeri mudelivaliku väikseim esindaja, kuid tõelise maasturi omadused pole kuhugi kadunud ja H3 kannab uhkelt maastikuautode kuninga kaubamärki edasi.

Kui võrrelda eelkäija H2ga, on H3 natuke pisem, kuid tegu ei ole kaugeltki väikese autoga. Võrreldes muude meie teedel liikuvate maasturitega, on väikseim Hummer siiski üsna suur. Pisimast Hummerist saab ilma probleemideta teistele maasturitele ülevalt alla vaadata. Nimeka maasturimärgi väikseima edasikandja aknad on tõeliselt kitsad nagu Hummerile kohane. Aknad on nii kitsad, et päikesevarju allatõmbamisel varjab viimane peaaegu kogu esiklaasi. Soovitatav on selle agregaadiga maanteel ettevaatlikult ringi käia.

H3 on välimuse poolest kandiliselt kena. Kõlab veidralt, kuid nii see ju on - koledaks Hummerit nimetada ei julge ning domineerivad hummerlikud kandilised jooned. Jääb mulje, nagu oleks disainer saanud range käsu kasutada auto joonistamisel vaid ristkülikuid.

Proovisõiduautol puudusid kahjuks astmelauad, mis muidu põhivarustusse kuuluvad. Nende puudumine aga esitas H3 salongi ronijatele tõeliselt suure väljakutse. Selline kõrgus pole paha asi - absoluutselt mitte, sest mida kõrgem on maastur, seda parem on ta läbivus.

Maastikul on H3 hea. Männikul turnides vallutab beebi-Hummer kõik mäed kergelt ja mingeid puudujääke kuskilt ei paista. Hummer pole veel haaratud teiste tootjate tormist teha sõltumatu vedrustusega maastureid, vaid on traditsiooniliste ja, offroad'i inimeste keeles, tõeliste sildade peal. Sellised sillad tekitavad maanteel mõnusat sinna-tänna õõtsumist nagu päris maasturile kohane. H3 on maanteel korralikult nelja rattaga maas ja kergelt juhitav.

Kahtlusi võib tekitada bensiinil töötav viiesilindriline ridamootor, millel töömahtu 3,5 liitrit. Nimelt kerkis küsimus, kas see ikka suudab suurt maasturit piisavalt hästi liigutada. Kahtlused ei leidnud kinnitust ja mootor tundus täiesti piisav. Tõsi, istmesse H3 kedagi lennutada ei suuda, kuid tagab piisava kiirenduse ohututeks möödasõitudeks.

Mootor suutis veel ühest küljest üllatada - bensiinikuluga. Tegelikult kubatuurilt üsna võimas mootor ja hummerlikult suur tühimass ei andnud kokku sugugi suurt bensiinikulu. Tehaseandmed räägivad 13,2-liitrisest keskmisest kulust saja kilomeetri kohta.

H3 interjöör on asjalik ja maskuliinne nagu välimuski. Rool on nii jäme, et kämmal peab selle korralikuks haaramiseks parajalt suur olema. Kuigi kitsad aknad pole praktilised, rõhutavad nad selle auto olemust - suur ja tugev, nagu Hummer olema peabki. Üllatusena ei leidnud ma salongist tuhatoosi (proovisõiduautodes ei suitsetata, kuid kõiki avasid ja panipaiku tuleb ju ikkagi uurida).

Hiljem selgus, et tuhatoos kuulub lisavarustusse ning see pannakse vajadusel ühe topsihoidja asemele.

Automaatkäigukast töötas suhteliselt pehmelt ja mingeid anomaaliaid polnud. Tegelikult ma isegi ootasin, et käigukast oleks uimane ja jääks suurt maasturit liigutades hätta, kuid minu meeleheaks see nii ei olnud. Kiirendustel suutis kast üsna väledalt reageerida ja paremat pedaali põrandasse surudes käigu väledalt alla vahetada.

H3 on tehtud inimesele, kes suuremat ehk H2 või koguni H1 osta ei jaksa ja on siiani pidanud leppima Toyota Land Cruiseri või Nissan Patroliga. Nüüd on sellel inimesel võimalik endale soetada sama raha eest päris Hummer, sest tõelist maasturi maiku tunneb ka H3ga.