Energiahiiud krabavad väiksemaid

Saksa E.ON ütles 455,4 miljardi krooni suurust pakkumist tehes, et ühine firma tõuseks maailma juhtivaks energia- ja gaasifirmaks, mis saaks enda kätte 30 riigis 50 miljonit klienti.

E.ONi pakkumist võib pidada vaenulikuks, sest enne seda oli Endesat osta soovinud teine Hispaania firma Gas Natural. Ja Hispaania valitsus oli selle, E.ONi omast kolmandiku väiksema pakkumise, juba 3. veebruaril ka heaks kiitnud. Sakslaste pakkumine tuli Madridile üllatuseks. Gas Natural on lubanud sellele vastata ostusumma tõstmisega.

Endesa nõukogu reageeringu kohaselt on E.ONi pakkumine küll palju parem kui Gas Naturali oma, kuid ei vasta siiski Endesa väärtusele.

Hispaania valitsusallikate kohaselt on peaminister Jose Luis Rodriguez Zapatero kohtunud E.ONi tegevdirektori Wulf Bernotatiga ja andnud mõista, et tema jätaks meelsamini energiafirma kodumaistesse kätesse.

E.ONi juhi Bernotati sõnul näeb E.ON edasist kasvu Ida-Euroopas ja Venemaal, samuti tegeldakse aktiivselt gaasileiukohade hõlvamisega Põhja-Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas. E.ONile kuulub ka 24,5% rajatava Läänemere gaasijuhtme aktsiatest.

Euroopa Komisjon on viimasel ajal üsna jõuliselt nõudnud energiaturu reforme ja pole rahul, et osa riike nendega nii aeglaselt kaasa tuleb.

Eile tehtud ühisavalduses teatasid Prantsuse energiakontsernid Suez ja Gaz de France, et nende nõukogud on heaks kiitnud firmade 500 miljardi kroonise ühinemistehingu.

Eri allikate andmeil püüavad Prantsuse firmad sel moel ennetada Itaalia energiakontserni Enel SpA vaenulikku pakkumist. Pooled viisid pikka aega kestnud ühinemisläbirääkimised kiirendatud korras lõpule, kui Enel eelmisel nädalal vihjas, et kaalub Suezi ostmist. Laupäeval andis ühinemisele heakskiidu Prantsuse valitsus, mille käes on 80 protsenti Gaz de France'i aktsiatest.

Ühinemisel tekiks elektri- ja gaasifirma, mille käive oleks 986 miljardit krooni ja turuväärtus 1142 miljardit krooni.

Prantsuse, nagu ka Hispaania valitsuse käitumine näitab, et ehkki EL püüab ergutada Euroopa energiaturu avamist, millega kaasneks riigipiire ületavad firmaostud, on mitmes suurriigi pealinnas valitsemas protektsionistlikud meeleolud.