Heitmekvoodid toovad sisse miljoneid

Suurim heitmekvootide valdaja Eesti Energia teenis 2005. aastal CO2 heitmekvootide müügilt 341 miljonit krooni. Juhatuse esimees Sandor Liive ütles, et kuna kvootide müügist saadav tulu on ajutine, siis investeeritakse summad uute tehnoloogiate väljatöötamisse, eelkõige praeguste põlevkivijaamade keskkonnasõbralikumaks muutmisse.

2005.-2007. aastaks on Eesti Energia kontserni ettevõtetele eraldatud 46,7 miljoni tonni ulatuses süsihappegaasi heitmekvoote.

AS Tallinna Küte teenis eelmisel aastal kasumit 131,4 miljonit krooni, aasta varem oli kasum 59,3 miljonit. Juhatuse liige Kristjan Rahu rääkis, et eelmise aasta kasum jäi tegelikult samasse suurusjärku aasta varasema tulemusega. Erakorraline tulu tuligi tema sõnul CO2 kvootide müügist. "Müüsime kolme aasta ülejäävad kvoodid, saadud raha investeerime soojamajandusse," ütles Rahu.

Kokku võis Tallinna Küte kvootide müügiga teenida 70 miljonit krooni.

Eesti Energiale ja Kohtla-Järve linnale kuuluva ASi Kohtla-Järve Soojus juhataja Jüri Mägi rääkis, et eelmise aasta kasutamata kvoot on alles, kuid plaan on see maha müüa. Tema sõnul on summa suur, kuid öelda seda veel ei saa. "Kavatseme raha panna vana soojusjaama rekonstrueerimise seemneks," lisas Mägi.

Ida-Virumaal asuva puitlaastplaadi tootja Repo Vabrikud ASi juhatuse liige Karin Kruuda ütles, et ka neil jäi kvoote üle: "Vaatame, mis me nendega teeme."

Suuruselt teise heitmekvootide valdaja ASi Kunda Nordic Tsement tegevdirektori Tapio Aura sõnul nemad kvootidega kauplema ei hakka. Eelmisel aastal jäi küll natuke üle, kuid sel aastal käikuminev kolmas pöördahi tõstab tootmismahtu ning kvoodid võivad endalgi ära kuluda, lisas Aura.

Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse kliima- ja osoonibüroo kasvuhoonegaaside kauplemisregistri haldaja Diana Kuusiku sõnul on registris 43 ettevõtet ning nendest 42 on taotlenud CO2 kvootide müügi luba. Tehinguid on toimunud, lisas Kuusik, kuid täpsemate andmete avaldamisest ta keeldus, viidates info konfidentsiaalsusele.