Aus amet väärib õppimist

ÄP 29. märts 2006, 00:00

Kuigi Eesti majandus läheb ülesmäge, mille üheks oluliseks näitajaks on üha kasvanud ehitusmahud, on ometi tõrvatilgaks meepotis ehitustööliste nappus.

Ehitusmaterjalide Tootjate Liit hindab seni toimunud turu kasvu isegi liiga hüppeliseks ning peab paremaks stabiilsemat ja püsivamat edasiliikumist. Liidu andmeil on müüginumbrid võrreldes viie aasta tagustega enam kui kahekordistunud. Võime prognoosida, et ehitusbuum jätkub veel aastaid ja ehitusalast oskustööjõudu on tarvis üha rohkem.

Äripäev leiab, et pideva tööjõunappuse valguses on tugeva tasemega koolides pakutavate ehituserialade maine teenimatult madal. Konkursid võiksid võrreldes turu nõudlusega olla tunduvalt suuremad.

Täna on kuldsete kätega ehitajal elukutse, kus kindel töö ja palk ilmselt elu lõpuni garanteeritud. Võib küll vastu väita, et just akadeemiline kõrgharidus on väärtus, mida aeg ei mineta.

See on õige, ent iga hinna eest ühiskonna survel ärijuhtimist tudeerima minna pole parim valik. Täna võib õppinud elektrik ja mehaanik leivas kindel olla ja tegijal on kergem ka oma õiguste eest seista.

Tööjõupuuduses ei saa siiski süüdistada vaid ehituserialade madalat mainet ja õppijate vähesust, sest niigi vähene kvalifitseeritud tööjõud leiab palju paremat tasustamist väljaspool Eestit.

Nõukogude ajal oli õnnega koos see, kel tuttav müüja letialust kaupa aitas hankida. Täna tähendab tuttav torulukksepp või müüriladuja samasugust väärtust. Ehitajate lahkumine on tekitanud olukorra, kus hoone valmimine pole enam niivõrd raha ega aja, kuivõrd puuduvate töökäte taga.

Võime siiski prognoosida välismaale minejate vähenemist. Võib küll vastu väita, et Soomes pakutavale palgatasemele me niipea järele ei jõua, ent siiski on vahe lahetaguste palkadega jõudsalt vähenemas. Et nõudlus õppinud ehitajate järele üha kasvab, tingib see ka ehitajate kasvavad palganumbrid.

Ideaalis võiks kasvav palk tähendada ka paremat ehituskvaliteeti. Paraku tehakse olukorras, kus töökäsi napib, ka suuremate palganumbrite juures jätkuvalt mööndusi kvaliteedile. Uute majade tellijate seast on raske leida inimest, kes oleks valminuga otsast otsani rahul, probleeme tekitavad nii tähtajad kui ka hooletusest tingitud viimistlusvead.

Pahatihti kasutab töö teostaja ära ka asjaolu, et tellija ei oska "normaalset" ära tunda ja nii teeb ehitaja kliendile siira näoga selgeks, et ahjuvuukidest pudenev mört ongi normaalne nähtus. Ehk oleks lahenduseks ka uutele ehitistele antava kohustusliku garantiiaja pikendamine, on ju kurioosne, et keskmise külmkapi töökindluse eest vastutab tootja vähemalt kümme aastat.

Täna kehtiv kaks aastat vältav garantiiperiood ei ole piisav objektide puhul, mis peavad kestma aastakümneid või aastasadugi.

Kutsekoolide tase on väga erinev, see tuleb ilmekalt välja kutseeksamil. On koole, mille lõpetajad ei oska ka ruudu pindala arvutada, on koole, mille lõpetajatest 95% eksami edukalt sooritab.

On aga selge, et kutseharidusega ei saa likvideerida põhihariduse praaki. Kutsekoolides ettevalmistatavate erialade hulk on küllaltki lai, ent on ka erialasid, mida võiks enam õpetada. Eraldi erialana ei ole hetkel betoneerimist, samuti rullmaterjalidest katuse katjaid, samas üldehituse all kõike seda lihtsalt õpetada ei jõua. Neil aladel koolitavad palju ka firmad oma kulu ja kirjadega.

Ehituseriala prestiiž pole enam suur murekoht, sest õppekohtade täitumusega pole probleeme. Samas on jäänud arusaam, et ehitaja amet on must ja räpane ning sellele tuleks eelistada kontorit. Need ehituse eriala lõpetanud, kel pea lõikab ja käed loomiseks, oskavad aga oma elu nii korraldada, et nad on väga rahul.

Ehitajate lahkumise probleem aga jääb. Eesti maksumaksja koolitab praegu ehitusspetsialiste Soome turule. Sealsed ettevõtjad on lausa öelnud, et nad on meile tänulikud.

Meie tellija ei ole jätkuvalt valmis ehitajale nii palju maksma, kuigi palkade lähenemine toimub iga aastaga.

Ehituse valdkonna õppekavad on üsna ulatuslikud, põhilistest ametitest annab kutsekool oskused kätte küll. On ka palju alasid, mis on kõikides õppekavades sees, näiteks ehitusviimistlus või ehituspuusepad, müüriladumine.

Ehituserialad muutuvad üha nõutumateks, alakonkursse siin ei ole. Ei meenugi ühtegi kooli, kus ehituse erialale oleks saanud õppima asuda ilma konkursita. Konkursisõela tihedusel mängib mõistagi kaasa ka kooli asukoht. Soovijate keskmine arv kohale oli tänavu üle 1,5. On küll mõningad erialasid, mis pole noorte õppimaasujate seas nii nõutud, näiteks elektrik, selle põhjust on aga üsna raske hinnata, sest nõudlus tööturul on nende järele päris suur. Vahepeal oli ka santehnika õppijate seas ebapopulaarne, nüüd on huvi jälle tõusmas.

Ehituse valdkonnas võetakse tööle pea igaüks, kes töötada soovib, sest tööjõudu napib. Hetkel pole küll tehtud uuringut, kuivõrd ehitusfirmad lõpetajate oskustega rahul on, aga kooli lõpetanud noor end halvas valguses ilmselt ei näita. Ka praktikale saavad ehituseriala õpilased kergesti.

Paremaks saaks muuta koolide õppebaase, teinekord pole ehk ka piisavalt õpetajaid. Hetkel pole aga eelarves vahendeid, et ehituse alal koolitustellimust suurendada.

Meie firma tunneb kõige suuremat puudust oskustöölistest. Sisetööde puhul vajame torulukkseppi, välistöödel plastmasskeevitajaid. Kui torulukkseppi veel koolitatakse, siis välistrasside osas jääb kutsekoolides antavast koolitusest siiski väheseks.

Kahjuks ei soovi noored õppida keskkonnatehnika - lukksepa eriala. Selle põhjuseks on meie meelest halb põhikooli lõpetajate kutsealane nõustamine, ka ühiskondlik hoiak on küllalt negatiivne. Samas on oskustöölise palk üle keskmise ja nõudmine nende järele on suur.

Vastselt kooli lõpetanud noortel pole pahatihti piisavalt vastutustunnet, arusaama, et lisaks õigustele on neil ka kohustused. Lõpetajate koorekiht aga läheb sageli välismaale tööle. Ehitajate palgatase Eestis siiski kasvab pidevalt, sest teisiti lihtsalt ei saa.

Oma tööjõudu oleme peamiselt ise koolitanud, aga isegi siis on usaldusväärse töötaja leidmine nii mõnigi kord keeruline. Vaja oleks ka ehituserialade mainet tõsta, ka meedia saaks siin kaasa aidata. Kui torujüri ametinimetus sisse sööbib, on hiljem suhtumist raske muuta.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:12
Otsi:

Ava täpsem otsing