Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sponsorite leidmine nõuab suurt pingutust

    Eimar Kivi käis Youth For Understanding (YFU) organisatsiooni vahendusel vahetusõpilaseks Saksamaal kolm aastat tagasi. Tollal veel 16aastase Eimari otsus vahetusaastale minna tuli kevadel, kui teistel noortel oli sponsorkoolitus läbitud. Paljudel rahagi juba koos. Aasta vahetusõpilasena Saksamaal maksis 66 000 krooni, millest 25 000 krooni sai ta stipendiumina YFU-lt. Ta võttis ühendust ettevõtetega. Algul tegi telefonitsi, kuid firmadelt tuli liigselt negatiivset suhtumist. Siis otsustas ta saata e-kirju, millele üldse ei vastatud. Lõpuks ta printis avalduse ja info YFU kohta välja ja viis isiklikult firmadesse kohale.
    "Kokku võtsin ühendust üle tuhande firmaga. Otsimine oli väga raske, sest firmad ei olnud huvitatud toetamisest," ütles Eimar. Lõpuks saabuski Eimarile häid uudiseid - üks advokaadibüroo oli nõus teda toetama koguni 10 000 krooniga. Noormees lubas end järgmisel suvel sinna jooksupoisiks tööle. Toetust õnnestus tal saada veel 12 firmalt, keskmiseks toetussummaks 2000 krooni. Ka vanemad toetasid veidi.
    Haapsalu koolitüdruk Haldi Kranich läks kaks aastat tagasi õppima USAsse. "Võtsin ärikataloogist 300 firma kontaktid ja saatsin avaldused," rääkis Haldi. Üks firma soostus toetama igakuise elamisrahaga 100 dollarit kuus. "See oli innustuseks ja proovisin edasi," rääkis Haldi. Paar kuud enne ärasõitu tuli nõusolek firmalt, kes nõustus tasuma kogu sõiduks vajaliku raha, kokku 98 000 krooni. "Sponsorite otsing oli väga raske, kuid saadud uute kogemuste põhjal teeks seda uuesti," leidis neiu ise.
    Pärnu tüdruk Kaia Metsmaa käis Saksamaal vahetusõpilaseks kaks aastat tagasi. Programmi maksumuseks oli 64 000 krooni. "Õnneks aitas YFU otsinguil juhendamise ja paberite ettevalmistamisega," rääkis Kaia.
    Ta pöördus kõigepealt Haapsalu linnavalitsusse, Hansa- ja Ühispanka ning väiksemate firmade poole. Linn toetas teda umbkaudu 7000 krooniga. Pangad teatasid, et nad eraldavad raha heategevuseks või toetavad ainult fondide kaudu, mille tegevuse alla tema taotlus ei läinud. Firmadesse saatis ta oma palve e-kirjaga, sel moel raha saamine ebaõnnestus.
    Lõpuks maksid enamiku vahetusaasta tasust neiu vanemad. "Ma ei olnud otsingutel väga aktiivne. Oleksin võinud seda tõsisemalt võtta, aga jonnaka eestlasena tahtsin pigem ise suvel tööga teenida," selgitas Kaia.
    Viljandi ettevõtte Roger Puit omanik Siim Sillamaa on toetanud 21 000 krooniga ühe oma valla neiu õpinguid Jaapanis. Vallavalitsus eraldas neiu jaapani keele õpinguteks 3800 krooni ning lisaks kattis 8000 krooni eest sõidukulusid Jaapanisse. "Kõige tähtsam on, et toetaja näeks selles noores tahtejõudu ja tõsist huvi asja vastu, sest tegemist pole turismireisiga," ütles Sillamaa.
    EMT on igal aastal välja pannud kaks stipendiumit "EMT Eurozone", sest õpilased esitasid hunnikute viisi toetuspalveid. Kogu info stipendiumi kohta saab YFUst ning ka kandideerimine käib YFU vahendusel. Õppeaastaks 2006/2007 pani EMT välja kaks 30 000kroonist stipendiumi.
    YFU (Youth For Understanding) on mittetulunduslik organisatsioon, mille põhitegevuseks on õpilasvahetuse korraldamine erinevate riikide vahel. Põhilised programmid on mõeldud 15-18aastastele noortele.
    YFU Eesti tegevdirektori Oliver Kontrami sõnul on neil olemas ka stipendiumid ja sponsoriotsingute koolitused. Seega on noortel viimastel aastatel veidi lihtsam sponsoreid leida kui varem. Toetanud on ka kohalikud omavalitsused. "Sellise programmi läbiviimine on meile kulukas ning keegi peab selle eest tasuma. Kui me jätaks ära lennu, kindlustuse või ettevalmistava laagri, siis seda programmi nime all korraldada enam ei annaks," ütles Kontram.
    Autor: Elina Peedoson
  • Hetkel kuum
5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sel nädalal oluline: viis asja, mida oodata
Alanud nädal toob suure hulga kvartalitulemusi. Neid on oodata Infortarilt, Nordeconilt, Merko Ehituselt, Baltic Horizonilt ja Tallinna Sadamalt. Lisaks kutsuvad sel nädalal aktsionäre kokku Tallink, Merko Ehitus ja Arco Vara.
Alanud nädal toob suure hulga kvartalitulemusi. Neid on oodata Infortarilt, Nordeconilt, Merko Ehituselt, Baltic Horizonilt ja Tallinna Sadamalt. Lisaks kutsuvad sel nädalal aktsionäre kokku Tallink, Merko Ehitus ja Arco Vara.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikekaupmees: turgu ahistav alkoholiregister peab kaduma!
Alkoholiregister on elav näide sellest, kuidas turumoonutus ei taha kaduda, sest bürokraatia on tugevam kui terve mõistus, kirjutab enam kui 10 aastat käsitööõllepoodi pidanud väikeettevõtja Karmo Tüür.
Alkoholiregister on elav näide sellest, kuidas turumoonutus ei taha kaduda, sest bürokraatia on tugevam kui terve mõistus, kirjutab enam kui 10 aastat käsitööõllepoodi pidanud väikeettevõtja Karmo Tüür.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Olavi Lepp: juht töötab hea tuju nimel
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Soome Metsä Wood soetas Eestis tehnohoolduse firma
Soome üks juhtivaid metsatööstuseid Metsä Wood võtab Eestis üle üksused hooldusfirmast Quant Estonia, mis tegutsesid Metsä Woodi juures.
Soome üks juhtivaid metsatööstuseid Metsä Wood võtab Eestis üle üksused hooldusfirmast Quant Estonia, mis tegutsesid Metsä Woodi juures.
Millal oma raamatupidaja lahti lasta?
Õige vastus on, et ära seda küll otsejoones tegema jookse, sest head raamatupidajat pole lihtne leida.“Kui praegu on Eestis ligikaudu 170 000 maksukohuslasest ettevõtet, siis e-arveid kasutab neist ainult 14 000,” ütles Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Õige vastus on, et ära seda küll otsejoones tegema jookse, sest head raamatupidajat pole lihtne leida.“Kui praegu on Eestis ligikaudu 170 000 maksukohuslasest ettevõtet, siis e-arveid kasutab neist ainult 14 000,” ütles Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.