Liituvad kaks paremerakonda

Eile Kumus peetud pressikonverentsil ütlesid nii Res Publica juht Taavi Veskimägi kui ka Isamaaliidu juht Tõnis Lukas, et uue erakonna näol ei ole tegemist täielikult uue erakonnaga, vaid liitunud tugeva parem-konservatiivse jõuga.

Uue erakonna nimi on veel lahtine ning pandud mõlema erakonna juhatuste poolt ühiskonnale katsetamiseks ning ka liikmetele arutlemiseks. Erakonna juht valitakse pärast suurkogu 2007. aasta suvel. Erakondade liitmisega loodetakse lõpule jõuda suveks.

Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas ütles, et erakonna eesmärk on kindlasti 2007. aasta Riigikogu valimiste võit.

"Erakonna eesmärgid on jätkata Eesti kättevõidetud edukat teed ning kindlasti valimisvõit, et luua parem-konservatiivne valitsus," lisas Lukas.

Res Publica esimees Taavi Veskimägi ütles, et erakondade liitumine on samm õiges suunas, sest erakondade väärtused on samad. "Res Publica ja Isamaaliidu liitumist võib lugeda uueks etapiks Eesti poliitikas, sest loodud erakond suudab näha nii lähedale kui ka kaugele ning oma ajupotentsiaali, kogemuste ja liikmeskonnaga luua tõelise parem-konservatiivse telje Eesti poliitikas," sõnas Veskimägi.

Veskimägi nimetas peamiseks liitumise põhjuseks mõlema erakonna taunivat suhtumist ebaeetilisse ning käsi-peseb-kätt-poliitikasse.

"Eesti vajab uut visiooni. Me oleme NATO ja ELi liige. Nüüd on vaja uut lähenemist. Me tahame garanteerida, et nii homme kui ka 20 aasta pärast oleks meil vaba Eesti riik," lausus Veskimägi.

Keskerakonna peasekretär Kadri Must tundis huvi, kuidas suudavad koostöövõimetud opositsiooniparteid luua erakonnaliidu ning hakata eksisteerima ühtse paremjõuna.

"Esmane mulje oli, et on hea, kui erakonnad Eesti poliitikamaastikul liituvad. Kuid nagu ma lugesin nende ühiste kavatsuste deklaratsioonist, siis on tegemist pigem valimisliidu kui erakonnaga, sest erakonnaks saab see liit alles poolteise aasta pärast," sõnas Must ning lisas, et Keskerakonnal ei ole kindlasti sellise liidu vastu midagi.

"Jään huviga ootama, kuidas nad läbi hakkavad saama. Enne täielikku liitumist ma ei hakka midagi ütlema, sest ka Kallas ja Parts tegid kunagi liitumisplaane, kuid sellega läks nagu ikka," ütles Must.

Tekkiv poliitiline liit on suuruselt kolmas liit Eestis.

Isamaaliidu ja Res Publica ühinemine vähendab valimiste ajal segadust rahva seas. Momendil just selle peale mõtlesin. Olen ise välismaal.

Ma tervitan liitumist igal juhul. See oleks pidanud juba ammu tulema. Nii väiksel turul nagu Eesti ei saa olla liiga palju erakondi, kelle vahel valida. Väiksel turul ei saagi olla supikatelt, kust kümned võivad lürpida. Olgu see äri või poliitika. Kahe peale on neil järgmistel valimistel päris head šansid.

Kinnisilmi võin öelda, et igasugune konsolideerumine on hea. Ärimehena võin öelda, et kui omanikele ühinemine meeldib, siis tegevjuhtkond on see, kes mõnikord ei suuda võimu ära jagada.

Res Publical on palju tugevam organisatsioon, Isamaaliidul aga populaarsus. Loodan ka, et rahvale on veel kasulikum.

Kahe erakonna ühte heitmine teeb Eesti poliitika mõistuspärasemaks. Mida vähem on Eestis erakondi, seda mõistuspärasem poliitika ka on.

Kahe erakonna ühinemine väärib tingimata tunnustust. Kuidas koostöö sujuma hakkab, näitab aga tulevik. Mõlemal erakonnal on oma tugev pool ning kahtlemata ka nõrk pool. Võib-olla õnnestub neil oma nõrkused ja vajakajäämised nüüd kõrvale heita ja positiivne esile tuua.

Ei kujutanud kunagi ette, et just need kaks erakonda võivad ühineda. Kunagi oli ühinemisplaan Res Publical ja Reformierakonnal. Reformierakond tunneb end aga niivõrd hästi, et see liit poleks kunagi teoks saanud ega püsima jäänud.