Aina rohkem Lõuna-Eesti toitu rändab lätlaste toidulauale

Lätimaal toidukraamiga kauplevate tootjate andmeil moodustab eksport Lätti praegu 3-4 protsenti firmade kogukäibest. Enamik toodangust müüakse Läti Rimis ja Stockmannis.

"Müük Lätti kasvab kogu aeg, aga mitte tormiliselt," võttis kõige paremini olukorra kokku ASi Valga Lihatööstus müügidirektor Riina Aamisepp. Valga Lihatööstus müüb Riia piirkonnas juba üle aasta oma valmistoodangut - sinke ja suvekuudel ka šašlõkki.

"Kui Salvest on pikka aega harinud kodumaist ostjat valmistoite tarbima, siis nüüd oleme seda teinud viis aastat ka Lätimaal," ütles ASi Salvest nõukogu esimees Veljo Ipits. Salvest oli üks esimesi, kes avastas Läti turu.

Aastavahetuse paiku sisenes oma valmistoitudega Läti turule ASi Nordic Foods. "Meie huvi on eelkõige valmistoidud, näiteks böfstrooganovi ja guljaši kaste mekivad lätlastele päris hästi," rääkis firma asutaja Kuldar Leis. "Testime alanud aastal vaikselt Läti turgu ja mingit ambitsioonikat eesmärki meil tänavu Lätiga seoses pole."

Kõige enam ehk viis korda on oma eksporti Lätti suurendanud AS Wõro Kommerts. Poolteist aastat tagasi Lätis müügiga alustanud Wõro Kommerts ekspordib nüüd Lätti ligi 10 tonni vorstitooteid kuus. "Otsisime uuele, selle aasta algul käivitunud pakendusliinile lisarakendust," põhjendas Wõro Kommertsi juhataja Kaido Kaare, miks nad sõlmisid koostöölepingu Läti ühe suurema lihatöötleja Jelgava lihakombinaadiga.

Kaare kinnitusel tasub kümnetonnine eksporditoodang juba igati ära. Eesti suuruselt teine lihatoodete valmistaja Wõro Kommerts toodab aastas umbes 500 tonni lihatooteid.

Lähiajal alustavad oma toodangu müügiga Lätis AS Värska Vesi ja AS Nõo Lihatööstus.

Nõo Lihatööstuse juhataja Toomas Kruustüki kinnitusel sisenevad nad Läti turule niipea, kui jõuavad koostööpartneriga kokkuleppele. "Läbirääkimised on lõppfaasis ja käivad selle üle, kas saame lihtsamalt läbi või peame Läti turu jaoks tegema ikkagi uue pakendi," lisas Kruustük.

Värska Vee juhatuse esimehe Urmas Jõgeva sõnul on nad sõlminud koostöölepingu Läti hulgifirmaga ning loodavad esimesel kauplemiskuul aprillis müüa mineraalvett umbes 100 000 krooni eest. "Plaan on sellel aastal müüa oma toodangut Lätis kokku 1,5 miljoni krooni eest, mis moodustab umbes neli protsenti firma aastakäibest," lausus Jõgeva ja lisas, et nõukogude ajal läks Lätti veerand Värskas villitud minaraalveest.

Mitme toiduainetootja kaup jõuab Lätti omanikfirma kaudu. Näiteks müüb Valio kontsern Võru Juustu toodangut kõikjal Baltimaades ning Tartu Õlletehase Aura mahlad ja osa Fizzi siidritest jõuavad Lätti omanikfirma Olvi OY kaudu.

ASi Wõro Kommerts autod ei vura pärast toodangu mahalaadimist Riias tagasi kodumaale tühjalt, vaid toovad Eestisse Lätis allhanke korras valmistatud lihatooteid.

"Tellime koostööpartnerilt Jelgava lihakombinaadilt suitsutatud lihatooteid, milliseid Eestis ei valmistata," rääkis Wõro Kommertsi juhataja Kaido Kaare. Jelgava lihakombinaadist tellitud tooted kannavad Wõro kaubamärki.

Kaare andmeil tellivad nad oma partnerilt kuus umbes kümme tonni toodangut ehk sama palju, kui ise Lätti ekspordivad.

Lisaks Jelgava lihakombinaadile on Wõro Kommertsil nüüd ka teine koostööpartner Lätimaal - aprillis jõuab Eesti kauplustes müügile Wõro kaubamärki kandev šašlõkk, mis on valmistatud Adaži linnas asuvas väikeses lihakombinaadis.

Eesti kastmete turule on trügimas Läti Spilva, mille eelmisel aastal omandas ASi Põltsamaa Felix omanikfirma, Põhjamaade suurim toiduainetööstuse grupp Orkla Foods.