IP-telefonide juurde on kolm teed

Paljudele on IP-kõned (internet protocol) igapäevased, paljudele lihtsalt uudistamisobjekt ja on ka neid, kes mõtlevad peagi IP-telefonisüsteemi kasutama hakata. Laias laastus on turul selleks kolm erinevat võimalust.

Soovides olemasolevat telefonisüsteemi IP-abonentidega laiendada, saab olemasolevasse keskjaama paigutada IP-kaardi, mille külge omakorda ühendatakse IP-telefonid.

Lahendust on mõistlik kaaluda juhul, kui on plaan jätta olemasolev telefonijaam toimima enam kui kolmeks aastaks ning perspektiivis pole näha äritegevuse laiendamist mitmesse geograafiliselt erinevasse asukohta või telefonisüsteemi sidumist IT-süsteemidega.

Teine võimalus on teha ise telefonijaam. Keskmisest hakkajam "itimees", kelle jaoks telefonimaailmas toimuv päris võõras pole, leiab internetist sobiva tarkvara, installeerib serverisse ja valmis ongi! Sarnane situatsioon on tuttav ajast, kus ise valmistatud tulemüürid olid head seni, kuni tulemüüri seadistanud spetsialist firmast lahkus.

Serveripõhiseid IP-telefonilahendusi saab hankida ka kommertstootena, seejuures tuleb aga arvestada täiendavate summadega süsteemi haldusele. Ühtlasi lisandub täiendav vigade risk ja tööhulk seoses Windows-platvormi nõudva kõnekäsitlustarkvaraga.

Veel üks võimalus on jätkata olemasoleva jaamaga, liites sinna sujuvalt IP-abonente, vajaduseta hankida jaama eraldi IP kaart. Piisab kui hankida universaalne IP GW (gateway, lüüs), mis ühendatakse ISDN-kanaleid kaudu jaamaga, sellega on IP-telefonide liitmise valmidus loodud.

Tuleb tähele panna, et selliselt toimides luuakse loogilise tervikuna toimiv telefonisüsteem, mitte kaks paralleelset süsteemi.

IP-gateway on väike seade, kus puuduvad liikuvad osad ja üldkasutatav tarkvara ning mis ei sea piiranguid kasutajate arvule.

IP-telefonijaama kasutusele võtmist on mõistlik kaaluda ettevõtteil, kel olemasolev jaam on kitsaks jäänud või moraalselt vananenud. Samuti sobib lahendus ettevõtetele, kelle kontorid asuvad erinevates asulates või välismaal.

Autor: Mihkel Pukk