Metsa uuendamine nõuab tegijalt kunstiannet

Metsamehed kutsuvad metsakasvatust omamoodi kunstiks, sest metsa uuendamisel tuleb teha valikuid, mõista looduse keerukaid seoseid ja hinnata riske.

Viimastel aastatel räägitakse palju ka eesmärgistatud metsauuendamisest: metsakasvataja langetab otsuse männi, kuuse või kase kasuks ning teeb kõik selleks, et kasvatada männi, kuuse või kase enamusega noorendik. Selle juures on aga võimatu arvestada hetke moevooluga - kui mingil perioodil on moes näiteks kasepuit, kas siis hakkamegi kohe ainult kaske kasvatama?

Metsakasvataja valikud ja otsused nii lihtsad ei ole. Neid tuleb teha 70-120aastase perspektiiviga ning need peavad olema targad, tasakaalukad ja konservatiivsed.

Riigimetsas toimub metsa majandamine valdavalt tulundusmetsades, mille osakaal riigi tootlikest metsamaadest (815 000 ha) on kahanenud 67%-le (umbes 543 000 ha). Ülejäänud on põhiliselt hoiu- ja kaitsemetsad ning vääriselupaigad. Hoiumetsas metsa ei majandata ja kaitsemetsas toimub majandamine piiratud ulatuses.

Seda arvestades on eriti tähtis, et tulundusmets uuendataks võimalikult lühikese aja jooksul ja maksimaalse tulemuslikkusega. See tähendab, et tulundusmetsades on metsa uuendamisel männi või kuusega peamiseks viisiks metsa kultiveerimine (külv või istutus). Ka kõik etapid - kvaliteetne kultiveerimismaterjal, kasvukohale vastav maapinna ettevalmistus ja järgnevad hooldused - tuleb planeerida sellest vajadusest lähtuvalt.

Eesti riigimetsa uuendatakse peamiselt kolme tingimust arvestades: kasvukoha tootmisvõime peab olema maksimaalselt kasutatud, uuendatud metsade peapuuliigiline struktuur peab olema sarnane raiutud metsa omale ja okaspuu enamusega puistute osakaal ei tohi langeda alla 60%. Oleme veendunud, et männi-ja kuusepuitu vajatakse ka saja aasta pärast. Samas on kõigil teistelgi puuliikidel oma kindel koht.

Pole aga mõtet näiteks mändi kultiveerida, kui männikultuur hooldamata ja kiratsema jäetakse ning lehtpuud võimust võttes selle lämmatavad. Samuti pole lehtpuule sobival kasvukohal ka kangelaslikele pingutustele vaatamata võimalik kuuske kasvatada. Selliseid valeks osutunud valikuid tuleb lihtsalt tunnistada ja anda kasvuvõimalused looduslikult tekkinud lehtpuule.

Ka looduslikule uuenemisele kaasaitamisel (maapinna mineraliseerimine, raiesmiku kujundamine looduslikule uuenemisele sobivaks jm) peame eelnevalt endale selgeks tegema, millist puistut tahame hiljem saada, kas see on reaalne ning kas suudame puistu ka seatud eesmärgi kohaselt välja kasvatada.

Riigimetsas kultiveeritakse 65% raiesmikest - kergematel kasvukohtadel külvatakse mändi, viljakamatel istutatakse mändi või kuuske. Kase istutamise osakaal on üldmahust umbes 5%.

Looduslikule uuenemisele kaasaaitamist maapinna mineraliseerimisega kasutatakse 25% raiesmikest, kusjuures umbes 80 % juhtudest on tulemuseks looduslik lehtpuupuistu. Looduslikule uuenemisele jäetakse 10% raielankidest.

Autor: Tiit Timberg