Venelaste sissetung pani Äripäeva oma sõnu sööma

Äripäev on olnud varasematel aastatel seisukohal, et Venemaalt tulnud investeeringutesse ei tasu suhtuda hüsteeriliselt. Arengud Venemaal on meid aga pannud oma seisukohta muutma. Vene kapitali suur huvi võib tekitada Eesti majanduses ebastabiilsust.

Venemaa on kaugel turumajandusest. Üha tugevamini on riik haaranud enda kaissu mõjukaid ärigruppe. Selleks, et kuuluda äriliidrite hulka, pead sa olema heades suhetes poliitilise eliidiga. Seetõttu ei tegutse vene ettevõtjad alati mitte ainult majandusreeglitest lähtuvalt, vaid peavad arvestama Venemaa poliitiliste ambitsioonidega.

Venemaa poliitika on Eesti suhtes ebasõbralik ja seetõttu võib siia tulnud kapital olla meie suhtes teatud olukordades samuti vaenulik. Parim näide jõu kasutamisest oli Ukraina ja Venemaa hiljutine gaasitüli.

Vene investeeringuid ei pelga ainult Eesti või endised liiduvabariigid. Näiteks ehmatas inglasi Gazpromi soov võtta üle brittide suurim gaasimüüja Centrica. Jõulise avaldusega esines hiljuti Vilniuses ka USA asepresident Dick Cheney, kelle hinnangul šantažeerib Venemaa energeetikapoliitikaga naabreid. Venemaalt tulevate investeeringute suurimaks puuduseks on see, et neid võidakse kasutada poliitilise surve avaldamiseks.

Vene riigi ja ärihuvide segunemisele viitas ka Kapo oma aastaraamatus. Kapo väitel suurenes eelmisel aastal Vene julgeolekuteenistuse huvi Eesti majandussfääri vastu.

Vene kapitali riski suurendab Eesti jaoks ka see, et oleme väike riik ja siinsetel ettevõtetel on raske konkureerida idanaabri suurfirmadega. Soovi korral nad lihtsalt lämmatavad meid oma investeeringutega. Kui sinu ettevõte sõltub idaturust, nt tarnitakse toorainet või müüakse sinna tooteid, siis võib venelaste kaasamine olla ainus võimalus kasumlikult äri ajamiseks. Sel põhjusel kaasas vene investorid enda äripartneriks ekspeaminister Tiit Vähi ja see oli ka põhjus, miks Aadu Luukas ja Anatoli Kanajev müüsid maha Muugale sojatehast kavandanud firma.

Muidugi ei saa idast tulevatele investeeringutele läheneda must-valgelt, et need on kõik pahad. Meie seadusandlus peab tagama, et ühes valdkonnas ei saavutaks üks investor domineerivat positsiooni.

Peaminister Andrus Ansip ja majandusminister Edgar Savisaar on Vene kapitali hirme maandades öelnud, et idanaabri osa Eestisse tehtavates välisinvesteeringutes on väike - umbes 2%.

Mitmes olulises ärivaldkonnas on samuti toimunud või toimumas konsolideerumine, mis võib hoopis rohkem meie igapäeva elu mõjutada. Kui vene investorid koonduvad Muuga sadamasse ja suurendavad oma kontrolli transiidiäris, siis rootslased domineerivad pangandusturul. Viimane mõjutab Eesti majandusarengut rohkem, kui venelaste tegemised Muuga sadamas.

Statistikast ei tohiks lasta end aga pimestada. Meil ei ole head ülevaadet venelaste poolt tehtud investeeringutest, sest osa neist tehakse maksuparadiise kasutades. Idast tuleva rahavoo miinuseks on läbipaistmatus. Seetõttu tasub Vene kapitali suhtuda skeptiliselt. Ühel hetkel võime avastada, et siin tegutsevad investorid on ainult käpiknukud idanaabri poliitilise eliidi kätes.

Autor: ÄP