Eesti roll Euroopa väikepakiveoturul kasvab

Küsimustele vastab logistikakontserni GeoPost Põhja- ja Ida-Euroopa juht Claes Österberg.

Kulleri-, ekspressteenuste ja väikepakiveo turuks hinnatakse Euroopas ligikaudu 30 miljardit eurot ehk 4,5 triljonit krooni. Balti turg moodustab sellest 940 miljonit krooni.

Eesti osa on Balti turust omakorda 30% ehk üle 300 miljoni krooni. Selle nurga alt vaadates võib rolli Euroopa turul üsna väikeseks pidada.

Eesti turg kasvab umbes kuus korda kiiremini kui niinimetatud vana Euroopa riikide turud. Usun, et Balti riikide turumahud kasvavad nii kaua, kui jõuavad samale tasemele kui Lääne-Euroopa riikides ehk kaheksa saadetist inimese kohta aastas. Kuna Balti riikide enda koduturg on üsna väike, ei saa nende riikide roll Euroopa turul kuigi suur olla.

Saame riikide eripäradest ja erinevustest aru ning arvestame nendega, kuid äris käsitleme piirkonda siiski ühtse regioonina. Meil on Balti regiooni jaoks ka üks juhtkond. Põhjus selliseks lähenemiseks peitub selles, et rahvusvaheline äri saab enamasti alguse just ärist naaberriikidega.

Balti turg on ajaloolistel põhjustel vähem arenenud ega ole veel nii välja kujunenud kui Lääne-Euroopas. Suurte ja raskete saadetiste osakaal on siin suurem kui Lääne-Euroopas, see on muidugi kiiresti muutumas.

Samuti on kohalikud teenusepakkujad suutnud klientidega tihedamad suhted luua kui Lääne-Euroopas, kliendist hoolitakse siin palju.

Regiooni puudusteks võib pidada seadusandlust. Näiteks Leedus vastutab vedaja 100% kauba maksumusest, kui saadetisega peaks teel midagi juhtuma või midagi kaotsi minema.

Potentsiaal tuleb ostujõu kasvamisega. Kui nõudlus kasvab, kasvab ka vajadus kiirema transpordi järele. See omakorda tähendab vähem ladusid, rohkem otsevedusid. Kaubavood liiguvad selles suunas, et veosed on kaalult ja suuruselt väiksemad ning saadetakse tihemini.

Suund on ka kõrge väärtusega toodete tootmisse investeerimine, need omakorda liiguvad samuti kiireid veolahendusi kasutades.

Euroopa Liiduga liitumise mõjud on osalt juba regioonile rakendunud, kuid kasvuruumi on veel tohutult.

Lisaks Eestile on raskusi logistikaekspertide ja autojuhtide leidmisega nii Lätil kui ka Leedul.

Peamine põhjus peitub selles, et noored ja haritud inimesed lahkuvad tööle mujale Euroopasse. See omakorda on kaasa toonud palkade tõusu ja tööjõu kallinemise Balti riikides.

Tööjõupuudust Lääne-Euroopas ei tähelda. Samas usun, et viie kuni kümne aasta jooksul võib olukord muutuda ning haritud ja noored lääneeurooplased liiguvad hoopis Eesti logistikaturule tööd otsima.

Muudab turul tegutsejad tugevamaks, samuti tekitab juurde niššides tegutsevaid firmasid. Globaalsed ekspressteenuste pakkujad, nagu DHL, TNT, UPS ja FedEx, omavad tugevat positsiooni globaalsel ja Euroopa turul. Samuti tegutsevad nad kõik tugevalt Balti riikides.

Kliendi seisukohalt vaadates ei ole enam olulist vahet ekspress- ja pakiveotoodetel. Samuti ei huvita klienti, mis veoviisi kasutades tema saadetis sihtpunkti jõuab.

Küll on järjest olulisem aeg - kliendile teenusepakkuja poolt kindlustatud aeg, millal jõuab saadetis kohale.

Selle arengu märgiks on näiteks teenusepakkujate uued ajalubadustega tooted.

Teine suund on pakiveo turu kasvamine. Üha enam veavad kliendid pigem vähem ja tihemini, kui kulutavad raha laos seisvale kaubale. Nii keskendutakse parem pideva pakivoolu väljatöötamisele kui harvemate suurte vedude arendamisele.

Prantsuse postifirma GeoPost tegutseb kaubamärkide DPD, Chronopost, Parceline, Masterlink ja Bizpak all.

GeoPost on Euroopas suuruselt kolmas kuller- ja ekspressteenuse pakkuja, kelle kogukäive ulatus 2004. aastal 2,4 miljardi euroni. GeoPost kuulub Prantsuse riikliku postifirma Groupe La Poste'i koosseisu.