Eesti kasvuks võib tulla kuni 12%

Kõrgeima esmaspäeval selguva numbri nägi ette rahandusministeerium. Makromajanduse talituse juht Erki Lõhmuste arvas, et majanduskasv tuleb esimeses kvartalis 11% lähedane. "Sellele viitab sisenõudluse kiire kasv, ka ekspordi kasv jätkus," selgitas Lõhmuste. "Samas võib majanduskasv osutuda oodatust madalamaks," jättis ta otsad lahti.

"Usun, et esimese kvartali kasv kirjutatakse tõepoolest kahekohalise numbriga, kas see on 12,4, 11,8 või 13,1%, ei ole minu arvates nii oluline - selge on, Eesti majandusel on praegu väga head ajad ning et me oleme oma seekordse tsükli tipus," lubas SEB Eesti Ühispanga analüütik Hardo Pajula 8-12protsendilist kasvu.

"Kui me usume, et rikkad inimesed on keskeltläbi õnnelikumad kui vaesed inimesed, siis mõjutab kiire ja stabiilne majanduskasv Eesti arengut minu arvates positiivselt," lisas Pajula.

Suprema kapitaliturgude juht Sten Sumberg märkis, et kasv jääb ilmselt 8-9% kanti, kuigi pank konkreetseid kvartaalseid prognoose ei tee. "Üllataks väga positiivselt, kui 1999. aasta kasvunumber ületataks, sest viimase puhul oli tegemist olulise tsüklilise pöördekohaga, mis kõvasti numbreid toetas," rääkis ta.

Võrdluseks: mullu kiirenes Eesti majanduskasv 9,8 protsendini. Eesti rekord 12,4% pärineb 1999. aasta neljandast kvartalist.

9,5protsendilist aastakasvu lubanud Hansabank Marketsi majandusanalüütik Maris Lauri tõdes, et seda on vähem kui mullu neljandas kvartalis. "Tõsiasi on, et kasv võib kergesti osutuda tugevamaks, seda nii tarbimise kui ka investeeringute tõttu," lisas ta.

Ühe suurema Balti turgudel tegutseva välismaise investeerimisfondi East Capitali fondijuht Aivaras Abromavicius ei uskunud, et kasv tuleb üle 12%. "Samas on nii 2005. kui 2006. aasta on olnud Eesti majandusele väga head. Esimese kvartali numbrid tulevad kindlasti tugevamad kui Lätis (8,8%) ja Leedus (8,1%)," ütles ta.

Erinevatel hinnangutel hakkab kasv teises kvartalis aeglustuma. Hansapanga väitel kujuneb põhiprobleemiks tootmisvõimsuste nappus. "Eelkõige on see seotud tööjõu nappusega, kuid tundub, et puudutab ka füüsilisi tootmisvõimsusi ehk masinaid-seadmeid," selgitas Lauri.

Tema hinnangul toidavad hõive kasv ja palgatõus eraisikute tarbimiskulutusi, aga suurendavad ka säästmist. Siin võib kasv hakata olulisemalt pidurduma alles aasta lõpus või järgmisel aastal.

IMFi hinnangul on Eesti majanduse pikaajaliselt säilitatav keskmine kasvumäär 6-7%. "Kui see hinnang on pädev, siis ütlevad minu aritmeetilised teadmised, et kasv väga kaua oma praegusele tasemele ei jää," märkis Pajula. Seda võivad allapoole kiskuda nii välistegurid kui ka sisemaine tootlikkuse kasvu ületav kulusurve.

Sumberg avaldas lootust, et 6-8% kasv jätkub aastateks, kui riik teeb tarku ja progressiivseid otsuseid.

Autor: Airi Ilisson