Maksumärgid tulevad liiga ruttu

Kanget, üle 22 mahuprotsendiga alkoholi hakatakse maksumärgistama 1. juulist ja kolm kuud hiljem, 1. oktoobril on märgistamata alkoholi tarbimine keelatud. Seejuures tähendab tarbimine lisaks jaemüügile ka hoidmist kaupluse ja toitlustuskohtade tagaruumides ning hulgiladudes, samuti transportimist.

"Kolm kuud on liiga lühike, see võiks olla vähemalt 2006. aasta lõpuni," ütles peamiselt hulgikaubandusega tegeleva ASi Tridens deklarant-juriidiline nõunik Õnne-Lis Andreson. "Selline alkohol nagu viin keerleb väga kiiresti, aga näiteks kallimaid konjakeid ei müüda nii kiiresti ära," rääkis Andreson, lisades, et suvel müüakse kanget alkoholi niigi palju vähem kui talvel.

Rahandusministeeriumi hinnangul on kallimate jookide puhul tegemist äärmusega, mille alusel ei saa kehtestada üldreeglit, ning probleem on lahendatav eksklusiivse alkoholi maksumärgistamisega. Lisaks jõustus vastav seadus juba aasta alguses.

"Seega on kange alkoholi tootjatel, kaupmeestel ja ka maksuhalduril olnud piisavalt ettevalmistamisaega, et tagada maksumärkide edukas rakendamine," rääkis kange alkoholi maksumärgi projekti juht Ainar Nurk.

"Asi ei ole üldse selles, kas on ette teada, vaid kolm kuud on iseenesest lühike periood," vaidles vastu Andreson.

Alkoholi ja karastusjookide maaletooja ASi Valior juhatuse esimees Eduard Saul rääkis, et seadus sai küll vastu võetud, kuid rakendussätted selle kohta, millal avaldatakse maksumärk, millal saab neid tellida, kui pikad on üleminekuperioodid, jäid hilja peale, mistõttu importööridel ei ole võimalik märgistada tooted 1. juuliks.

Lisaks saab Sauli sõnul märgid kätte kõige varem kolm nädalat enne märgistamiskohustust. "Kui importööril on suured kogused alkoholi, mis vajavad kleepimist, siis isegi kui võtame maksumärgid välja ja saadame oma tarnijale, kes paneb oma liinil maksumärgid peale ja saadab meile need tagasi, on see reeglina vähemalt kahekuine protsess," rääkis Saul. Tema sõnul peab tarneaugu vältimiseks hakkama kaupa käsitsi kleepima, mis tähendab suurt aja- ja ressursikulu.

"Alkoholi maksumärgistamise rakendusaktid ei sisalda sätteid, milleks ettevõtja peaks saama pikemat ettevalmistusaega. Maksumärkide väljastamise protseduur on lihtne, ettevõtja ei pea selleks eelnevalt valmistuma," kinnitas seevastu rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapas.

Sauli sõnul saab joogid märgistada n-ö tagantjärele vaid teoorias. Nii tuleb toode tuua tagasi aktsiisilattu, kus tuleb teist korda tasuda aktsiisimaks, mille saab hiljem küll tagasi taotleda. Samuti ei saa kaupa tagastada kaupmees, vaid ainult tarnija ise, seejuures peavad olema alles algsed saatepaberid.

Eesti Kaupmeeste Liidu juhatusse kuuluva Sauli kinnitusel on nad korduvalt teinud ettepanekuid tähtaega muuta ja pikendada vähemalt aasta lõpuni, kuid tulutult.

Maksumärgistama peab ka ravimisarnased preparaadid, kus etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi, näiteks Bittneri palsami ja Doppelherzi.

Osaliselt just seetõttu teatas maksu- ja tolliamet reedel, et mõnel juhul võib lubada maksumärki kinnitada mujale kui vahetult korgile. Selleks peab siiski esitama piirkondlikule aktsiisikeskusele kirjaliku taotluse.

Alkoholi maksumärk kujutab endast rangetele turvanõuetele vastavat ringikujulist hologrammi diameetriga 20 mm, millele on kantud unikaalne tähe- ja numbrikombinatsioon. See peaks aitama eristada legaalset alkoholi mittelegaalsest. Hinnanguliselt on 90-95 protsenti võltsingutest seotud viinaga.

Veebruari alguses võitis alkoholi maksumärkide riigihanke Suurbritannia ettevõtte Applied Optical Technologies.

Riigihanke vaidlustasid Tallinna halduskohtus aga ühispakkumise esitanud AS Vaba Maa ja Hologram Company Rako GmbH. Seoses sellest tuleneva ajalise riskiga, et maksumärke ei jõuta 1. juuliks kasutusele võtta, tühistas maksu- ja tolliamet hankemenetluse ja sõlmis maksumärkide tootmise ja tarnimise lepingu Inglismaa ettevõttega Applied Optical Technologies.