Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Peidetud lood Rahvusraamatukogus
Hetkel, mil õhtune valvur sulgeb Rahvusraamatukogu uksed, võtab kujutlusvõime maja üle võimust. Tegelased, kes on päeva ajal peitunud kõvade kaante vahele, hiilivad raamatukogu salakohtadesse omi asju ajama. Siiani pole külastajad nende pelglikke nägusid näinud, kuid nüüd saab see teoks.
14 teatrit 12st Euroopa riigist annavad homme, 10. juuni õhtul vaatajaile ainukordse võimaluse heita põgus pilk neile häbelikele fantaasiakujudele.
Ainult ühel õhtul esitavad ligi 100 näitlejat tegelasi oma kodumaa müütidest ja legendidest, elustades vanu ja uusi lugusid. Publik viiakse salapäraste giidide juhtimisel ebatavalistesse kohtadesse ning meelitatakse kogema Euroopa tuntud ja tundmatuid muinaslugusid. Rahvusraamatukogu keldris, saalides ja koridorides, katusealustes ja nurgatagustes ilmuvad nähtavale Kole Kolumats, hispaanlaste must huumor surnud mehe maksast ja Karl Suur. Humoorikalt avatakse Norra lugemissaal trollidega, poolakad peavad oma protsessiooni, välja ilmub senitundmatu legend Rasputinist. Publik kuuleb saladusi, mis on seotud õudustäratava õhtusöögiga ning saab teada, miks Leedi Canterbury suudeldakse öösiti tagumikule. Happening'i Euroopa lugudest etendakse vaid üks kord 90 pöörase minuti jooksul.
Maksimaalselt saab sellest osa võtta 200 pealtvaatajat, sest publik jagatakse viide gruppi ning giidi juhtimisel ühest mängukohast teise kulgeva rühma suurus ei saa ületada 40 inimest.