Tallink kasvab, aga aktsia jääb loteriiks

Silja Line'i ost on viimane samm Tallinki ennenägematus investeerimiskavas. Tallink on kasvanud suureks ettevõtteks nagu taim kasvuhoones. Kasumit on toetanud madalad intressid, tööjõukulud, naftahinnad ja amortisatsioonikulud ning ettevõtluse olematu tulumaks. Samuti on Tallink saanud toetust soomlaste ja rootslaste suurenevast huvist Eesti vastu.

Ka Tallinki bilanss on elanud soodsas keskkonnas. Nii Eesti kui ka välispangad olid nõus laenama ja lõpuks oli ka 16 000 erainvestorit nõus üle kahe miljardi kroonist omakapitalisüsti tegema. Ilmselt on edukas areng ka Tallinki juhtkonna töö tulemus, kes on suutnud ära kasutada turuvõimalusi.

Paraku on raske reaalajas laevandusfirma edu hinnata. Tulud on küll kergesti mõõdetavad. Kuludega on aga teine lugu, sest need koosnevad tihti suuresti intressidest ja amortisatsioonidest. Intressikulud võivad eri aastatel märgatavalt varieeruda ja amortisatsioonikulud on osaliselt raamatupidamislik suva.

Investeerimisotsustest tulenevad kasumid või kahjumid võivad majandusaruannetes selguda alles paljude aastate pärast. Vahepeal on firma juhtkonnal võimalus "müüa tulevikulootusi" nii pankadele kui ka investoritele, kusjuures viimased peaksid oma prognoosides suuri riskimarginaale rakendama.

Enamik Tallinki eeliseid ammendub vaikselt. Naftahinnad on tunduvalt kõrgemad kui aasta tagasi ja turuintressid on hakanud tõusma. Firma palgakulud samuti tõusevad, kuigi leevendus võib tulla poliitikute abil. Kes reisib Tallinkiga, teab, et laevade restorani- ja kauplusehinnad on Eesti ja Rootsi-Soome hinnataseme vahepeal ehk suurt ruumi hinnatõusuks pardal ei ole. Samuti on mitmel juhul kruiiside piletihinnad odavnenud.

Tallink pidas kaua vastu ja suutis müüa kruiise kallimalt kui Silja või Viking, ent viimasel ajal on ka Tallink müünud kruiisipileteid vaid paarisaja krooni eest. Veel on viimasel aastal Tallinki reisijate arv vähenenud. Kaubavedu kasvab, ent suurim kasumlikkus on ikka kruiisitegevuses. Eks ole näha, kas käibe kasv, mida Tallink investeeringute abiga ootab, langevat kasumlikkust nii palju kompenseerib, et puhaskasum püsib heal tasemel.

Silja Line'i ostuga avaneb üksjagu sünergiaid, mida Tallink võib ära kasutada. Administratiivsel tasandil võib kindlasti kokku hoida, samuti turustuses. Probleemiks on aga see, et kliendile meeldib konkurents. Transpordifirma, mis tänaseni on Tallinki kõrval kasutanud Siljat, vahetab äkki Silja Vikingi vastu.

Viimastel aastatel on Tallink teinud rea väga julgeid investeerimisotsuseid. 2002. aastal valminud Romantika oli edukas, nagu ka paar aastat hiljem valmis saanud Victoria. Seda nähes võeti vastu otsus investeerida edasi kruiisilaevadesse. Sügisel 2004 otsustati investeerida Galaxysse. Ent 2005. aastal, kui Galaxy oli valmimas, hakkas reisijate arv Soomest ja Rootsist vähenema.

Ometi otsustati detsembris 2005, pärast aktsiate avaliku pakkumise õnnestumist, osta Galaxy järeltulija, mis valmib 2008. Mulle tunduvad Galaxy-laevade investeeringud tunduvalt riskantsemad kui Romantika ja Victoria.

Ka oodatust halvemad majandusaruanded majandusaasta 2005/06 alguskvartalitel ei vähendanud Tallinki investeerimisisu. Vastupidi, läinud kuudel on investeeritud üle 12 miljardi krooni kolme Superfasti ja kuude Silja Line'i laeva. Ainuke müük oli Autoexpress. Seega on Tallink edasi investeerinud, hoolimata tõusvatest intressidest ja kuludest ning vähenevast reisijate arvust. Tallinki juhtkond on üles ehitanud uhke ettevõtte, mille pangavõlg ulatub pärast Silja ostu hinnanguliselt üle 15 miljardi krooni ja millel on tellitud veel kolm laeva kokku ligi kuue miljardi krooni eest.

Tuleb küsida, kas Tallink on üle investeerinud. Rahavood on head, ent ettevõtte võlatase on jõudnud sinnamaani, et üks protsendipunkt intressimuutust muudab intressikulu pool miljonit krooni päevas. Samas on konkurent Viking Line sisuliselt võlavaba. Tallinkile on suurim risk see, et Viking konkureerib madalate hindadega, millega võlakoormuse tõttu võistelda ei suudeta.

Silja ostule vastureaktsiooniks on tõenäoliselt oodata ka rohkem koostööd konkurentide, eelkõige Vikingi ja Birka/Eckerö vahel. Mainida tuleb ka Finnlinesi, mis teeb samuti suurinvesteeringuid.

Arvan, et Tallinki aktsialt võib sel majandusaastal oodata puhaskasumit 2,50-3,00 krooni aktsia kohta. Kuna hinna- ja kulutrendid kärbivad firma kasumlikkust, siis mina ei ütleks, et aktsia on praegusel 60kroonisel hinnatasemel odav.

Investor riskib sellega, et temast saab kauaaegne Tallinki investeerimiskava rahastaja, kes ei saa mõistliku aja jooksul firmalt mingit tootlust. Kui aga Silja Line'i ost kujuneb Tallinki investeerimiskava lõpufaasiks ja juhatus hakkab lõpuks rääkima dividendidest, tõuseb aktsia atraktiivsus.